Diabeet, mis mõjutab kogu maailmas umbes üht täiskasvanut 11st, suurendab südamerabanduse, insuldi, neerupuudulikkuse ja jäsemete amputeerimise tõenäosust.

I tüübi diabeet on immuunsüsteemi haigus. See peab inimorganismi „insuliinivabrikuid“ — nn beetarakke — ekslikult haigusetekitajateks ja ründab neid, mistõttu jääb kehal vajaka veresuhkru taset reguleerivast hormoonist. II tüübi diabeeti peetakse üldiselt n-ö elustiilihaiguseks, kuna rasvkoe hulk kehas võib mõjutada seda, kuidas insuliin toimib.