EESTI ENTSÜKLOPEEDIA 1933: kuidas kirjeldas Eesti elu meie esimene teatmeteos? Imeilus kulla-hõbedavärviga trükitud riigivapp on vaid üks detail!

Eesti Vabariigi suure juubeli ajal on paslik meenutada, kuidas ja mida kirjutati märksõna "Eesti" all meie kõige esimeses entsüklopeedias. Valdkondade kaupa on Eestile pühendatud suisa sada lehekülge, mida iga huviline saab ise põhjalikumalt uurida. Toome mõned nopped selle väärika raamatu teise osa kaante vahelt teieni.

1922. aasta rahvaloenduse järgi oli Petserimaal tihedaim asustus - 80 inimest ruutkilomeetri kohta.

Narva jõe tagused alad kuulusid samuti Eesti koosseisu

2) Lipud ja vapid on toodud imeilusas trükikvaliteedis, kuldsed ja hõbedased detailid säravad ka aastakümneid hiljem

3) Millega eestlane tegeles? Tundub, et siin on toimunud suurem muutus. Vabariigi algusajal andis põllumajandus ühes metsanduse ja kalandusega Eestis umbes 70% rahvamajanduslikust toodangust.

4) Kuidas tööd välja nägid? Tabeli all servas on fotodel selgitused juures, mis tänapäevalgi ära kuluvad - nii mõndagi neist oleks üsna keerukas tänapäeval mõista.

5) Eestlased kippusid ka siis palju välismaale. Kes rajas asunikutalu, kes läks tööle. Aga tuldi ka tagasi.

6) Soomes ja Lätis käimine pole mingi uus asi! Seal käidi usinalt juba vabariigi algusajal

7) Lapsi sünnib vähe! Sama mure kummitas noore vabariigi ajal samamoodi nagu täna

7) Uhked tööstusvaated!

Kreenholmi tehased ning riiklikud põlevkivikaevandused olid uhkuseks kogu riigile. Kui täna elame me e-riigi vaimustuses, siis tundus, et vabariigi algusaegsete inimeste kirg olid kõikvõimalikud mehhaanilised masinad ja tööstus.

8) Millised olid maksud? Tulumaks moodustas ainult 3% riigieelarvest; kenasti tõi sisse piiritusmonopol

9) Teadmistepõhisest majandusest veel ei räägitud. Ikka põllumees, põline rikas!

10) Juubeli puhul tasub üle käia ka riigilipu värvide tähendus: sinine sümboliseerib Eesti rahva tulevikku, must mullapinda ja rasket minevikku, valge aga lootust!