Eestlaste kuulsaimaid leiutisi: Skype, kõige pisem fotoaparaat jt
Reastame siin viis kõige tuntumat!
Kõige pisem fotoaparaat
Minox-fotokaamera leiutas baltisakslasest eestlane Walter Zapp. Selleks, et soovitavat tasku- ja käepärast vormi ning suurust proovida, valmistas ta 1932. aastal puidust mõõdumudeli ja hakkas mõtlema, kuidas ettenähtud mõõtemetesse vajalik tehnika mahutada.
Paar aastat hiljem oli töötav prototüüp valmis ja võis alata planeerimine tööstuslikuks tootmiseks.
Kuna Eestis tol ajal sobiv tööstus fotoaparaadi tootmiseks puudus, siis hakati aparaati tootma Riia VEFi tehases. Pärast sõda koliti aga tootmine Saksamaale Wetzlarisse ja toode sai maailmakuulsaks.
Minox oli kõige pisem fotoaparaat maailmas, mis leidis seetõttu kasutust ka spioonide poolt ja sai kurikuulsaks, eriti siis, kui seda kasutas 007 James Bond 1969. aastal filmis "On Her Majesty's Secret Servide" ("Tema majesteedi salateenistuses"). Ja hiljem siis, kui Minoxi kuldne mudel kingiti Ühendkuningriigi kuningannale Elisabeth II-le.
Schmidti teleskoop
Schmidti teleskoopi leiutas 1930. aastal Naissaarel sündinud Eesti optik Bernhard W. Schmidt.
Noorena kaotas Schmidt õnnetuses parema käe laba, kuid see ei takistanud teda tegemast maailmatasemel avastust. Schmidt avastas optilisi klaase lihvides võimaluse muuta teleskoobi vaatevälja tunduvalt laimaks kui võimaldas tolle ajastu tehnoloogia, mis viis läbimurdeni taevaavaruste pildistamisel.
Leiutis valmis suure majandusliku surutise ajal ega leidnud kohe laiemat rakendust. Kuulsaks sai see 15 aastat hiljem, kui võeti kasutusele USA-s Mount Palomari observatooriumis. Schmidti kaamera on 20. sajandi üks tuntumaid optilisi süsteeme.
Skype
Seda, et Skype – arvutiprogramm, mis võimaldab interneti teel sõnumeid saata ja helistada – on eestlaste leiutatud, teavad vist vähemasti Eestis pea kõik.
Tegelikult on lugu veidi keerulisem, sest läänemaailmas teatakse Skype'i loojatena pigem rootslast Niklas Zennströmi ja taanlast Janus Friisi, kes on ettevõtte asutajad.
Eestlastega on Skype’il siiski väga tugev seos, sest programmi kirjutasid valmis elik leiutasid kolm Eesti meest: Ahti Heinla, Priit Kasesalu ja Jaan Tallinn.
Skype alustas tööd 2003. a augustiks ja tänaseks on aktiivsete kasutajate arv 300 miljonit inimest. Mobiiliäppi on alla laaditud üle miljardi korra ja selle vahendusel tehakse ligi 40% rahvusvahelistest kõnedest. 2011. a ostis Skype'i Microsoft.
Papello tulejuhtimisseade T5
Karl Papello (1890-1958) sündis Viljandimaal sadulsepa pojana. Ta oli viljakas leidur, optik ja konstruktor, paljude sõjatehniliste, peenmehaaniliste, optiliste ja meditsiinitehniliste leiutiste autor.
Tema kõige kuulsam leiutis on aga tulejuhtimisseade T5, mis võimaldab lennukimüra järgi lennuki asukoha määrata, ennustada ka ette tolle liikumise trajektoori ja edastada andmed kahuri juhtseadmesse.
See oli kaitsetehnoloogia valdkonnas väga uuenduslik seade, millele esitasid tellimusi Ühendkuningriigi ja Rootsi kaitseministeeriumid ning USA armee, katsetusi tehti ka Prantsusmaal.
ME-3 piimatooted
Tartu Ülikooli teadlased avastasid 1995. a haruldaselt kasuliku bakteri Lactobacillus fermentum ME-3, mis on leidnud laialdast kasutust toidutööstuses. See on probiootik, mis omab tugevat kahjulike mikroobide vastast toimet.
Bakter on huvitav avastus ka sellepärast, et seni polnud leitud ühtegi teist probiootilist tüve, millel oleks väga hästi kombineerunud kaks poolt – et see oleks antimikrobiaalne ja ka antioksüdatiivne.
Avastuse teinud töögruppi juhtisid prof Marika Mikelsaar ja prof Mihkel Zilmer. Töögrupi liikmed olid lisaks Epp Sonisepp, Tiiu Kullisaar ja Heidi Annuk. 2008 aastal hinnati antud avastust ja töötlemise meetodit Souli Naisleiutajate Maailmanäitusel kuldmedali vääriliseks.
Artikkel on valminud koostöös Prototroniga. Prototron on üle-eestiline ideevõistlus, mis pakub rahastust ja nõustamist nutikate ideede, leiutiste, vidinate ja lahenduste teostamiseks, et teha meie igapäevane elu lihtsamaks, paremaks, mugavamaks.
