Ammu hävinuks peetud Kariibi põlisrahva järeltulijad elavad tegelikult sealkandis praegugi
Tuhat aasta vana hamba põhjal õnnestus geeniteadlastel tõestada, et Kariibi mere saartel elanud tainod ei ole planeedilt lõplikult minema pühitud, vaid nende geenid elavad edasi paljudes tänapäeva sealtkandi inimestes.
Bahama koosseisu kuuluval Eleuthera saarel (all kaardil) paiknevast koopast leiti vähemalt tuhat aastat tagasi surnud naise säilmed. Ühe hamba põhjal suudeti esmakordselt eurooplaste-eelse Kariibia elaniku genoom täielikult järjestada. Naine elas millalgi 8. ja 10. sajandi vahel ehk vähemalt 500 aastat enne Kolumbuse saabumist Bahama saartele (millisel saarel Kolumbus ikkagi täpselt 12. oktoobril 1492 maabus, selle üle vaieldakse siiani, aga ilmselt oli see üks Bahama või Turks ja Caicose saarestikku kuuluvatest saartest).
Tainosid elas enne eurooplaste saabumist saartel mitusada tuhat. Vaid pool sajandit hiljem oli neid järel kõigest viiesaja ringis - nad olid hukkunud varem tundmatute haiguste, orjastamise ja kõikvõimalike muude hädade tõttu.
Siiani on laialt levinud arvamus, et tainod ongi rahvana olnud täielikult välja surnud, kuid hamba DNA-analüüs tõestab, et päriselt see siiski niimoodi ei ole. Selle järgi elab tänapäevalgi Kariibi saartel nende kaugeid järeltulijaid. Sellist sidet tainode ja tänapäeva kariiblaste vahel olid teadlased varemgi oletanud, aga nüüd sai see teadusliku kinnituse.
Iidse Bahama daami genoomi võrreldi varem avaldatud enam kui 40 tänapäeval Ameerikas elava põlisrahvuse genoomiga. Lisaks võrreldi seda ka 104 tänapäevase puertoriikolase omaga. Leiti, et just nende ja ammusurnud naise genoom kattub enim, 10-15% ulatuses. Teadlased järeldasid, et tänased puertoriikolased on tainodele lähedasemad kui ükski teine Ameerikas elav põliselanike grupp ning just neis elavadki tainod praegu edasi. Ehkki puertoriikolased on latiinod, on nende genoomi nn põliselanike komponent tainodele väga lähedal. Samas öeldakse, et ilmselt ei ole puertoriikolased ainsad, kel "väljasurnud" tainodega sugulus on.
Phys vahendab, et uurimuse juhtivautor Hannes Schroeder Kopenhaageni ülikoolist ütles, et kuigi paljud ajalooraamatud väidavad, et Kariibi saarte põliselanikud pühiti maamunalt täielikult minema, on olnud alati inimesi, kes on ise end tainodeks pidanud ja nii ka nimetanud. "Nüüd me teame, et neil on õigus, Kariibi saartel on tegelikult geneetiline järjepidevus püsinud," ütles ta.
Uurimuses osalenud professor Eske Willerslev lisas, et alati on olnud kindel, et Kariibi saarte tänastel elanikel on mingi side ammuste põliselanikest esivanematega, kuid kuna piirkonna ajalugu on rahvaste liikumise seisukohalt väga kirju, oli täpsemaid järeldusi raske teha.
Veel saadi sama teadustööd tehes teada, et iidsed Kariibi saarte elanikud olid kõige lähedasemalt seotud tänapäeval Lõuna-Ameerika põhjaosas elavate aravakkidega. Nende põliskodu on tänases Venezuelas, aga eurooplaste saabumise aegu elasid nad ka näiteks Suurtel Antillidel. Seega võib arvata, et vähemalt osa Kariibi saarte põliselanikke tuli lõuna poolt Amazonase ja Orinoco jõgikondadest.
Uurimustöö avaldati väljaandes Proceedings of the National Academy of Sciences (PNAS).
