Tiivulised vereimejad: kuidas suudavad vampiirnahkhiired vaid verest toitudes ellu jääda?

Maailmas on kolme liiki nahkhiiri, kes võiksid olla krahv Dracula järeltulijad: nad toituvad peaasjalikult verest. Teadlased on kindlaks teinud, kuidas see võimalik on.

Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elavad kolm veretoidulist nahkhiire liiki: suur-vereimeja (Desmodus rotundus), kes igapäevaselt imetajate verd eelistab, nende põhitoiduks on koduloomade, lehmade, hobuste ja sigade veri; karvasjalg-vampiirnahkhiir (Diphylla ecaudata) ning valgetiib-vampiirnahkhiir (Diaemus youngi), kes mõlemad toituvad enamasti lindude verest, harvadel juhtudel võivad ka inimesi hammustada.

Nende eellased olid aga taimetoidulised ja seega on teadlasi pikalt huvitanud, miks need liigid just veretoidulisteks arenesid ning kuidas on vampiirnahkhiirtel üldse võimalik sellise toitumisega ellu jääda. Seda enam, et veri on madala toiteainete sisaldusega ning võib endas haigusi sisaldada.

Kopenhaageni ülikooli teadlaste eestvedamisel uuriti vampiirnahkhiirte toitumist ja seedimist ning leiti olulisi erinevusi nende seedesüsteemist, vahendab BBC. Neil on teiste nahkhiirtega võrreldes erinevad geenid, mis seedimist ja immuunsust mõjutavad. Samuti on neil seedesüsteemis erilised mikroobid, mis kõik veretoitu võimaldavad.

"Tulemused näitavad, et vampiirnahkhiirte seedesüsteemi mikrobioomidel ja genoomidel, mis verest toitumiseks kohanenud, on omavahel tihedad evolutsioonilised seosed," lausus uuringu eestvedaja dr Marie Zepeda Mendoza Kopenhaageni ülikoolist. Vampiirnahkhiirel on mitu geeni, mis on veretoiduga hakkama saamiseks kohanenud, lisas ta.

Niisiis on tegemist ainulaadsete loomadega, kes suudavad proteiinirikka, aga väga madala süsivesikutasemega (veres on valku 93%, süsivesikuid vaid 1%) toiduga ära elada. Ka Mendoza ütleb naljatades, et tegemist on tõeliselt veidrate olevustega.