Viimasest märkide täiendamisest on möödas seitse aastat ning selle aja jooksul on teedele mitmeid märke juurde tulnud, mis ei omanud senini kohustuslikku mõju. Määruse muudatusi tehes on arvestatud, et Eesti märgid omaksid võimalikult sarnaseid tähendusi, mis teisteski riikides.

„Maanteeametil on õigus anda luba uute märkide katsetamiseks ning eduka katsetuse tulemusena on nii mõnedki juba kasutusel,“ tõdes liikluskorralduse osakonna juhataja Jaan Tarmak.

„Seni olid sellised märgid vaid informatiivsed, ent alates 1. märtsist lisanduvad need ka määrusesse ning edaspidi on nende järgimine kohustuslik kõigile liiklejatele.“

Uued liiklusmärgid ja teekattemärgised saab jagada tinglikult kolmeks: üks osa on eelmainitud katselise loa saanud märgid. Teine osa puudutab olukordi liikluses, milleks seni puudusid sobivad liiklusmärgid ja märgised.

Vajalike liiklusmärkide ja märgiste puudumisel on paljud teeomanikud omaalgatuslikult kasutusele võtnud üksteisest erinevad liiklusvälised teabevahendid, mille kohta regulatsioon puudub.

Kolmas osa uutest märkidest on seni olnud kajastatud erinevates määrustes ning liiklejatel oli keeruline saada neist ülevaadet.

Loe lähemalt Acceleristast.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena