Lambist terveks: eriline UV-valgus võiks gripiepideemiad peatada juba enne puhkemist
Columbia ülikooli radioloogiauuringute keskuse teadlaste värske uurimus näitab, et pidevad väikesed annused valgust spetsiifilisest UV-vahemikust, mida nimetatakse C-tüüpi kaug-ultraviolettvalguseks (ingl far-UVC; far ultraviolet C), võiksid tappa õhu kaudu levivad gripiviirused inimkudesid kahjustamata.
Uurijad loodavad, et kaug-UVC-valgustussüsteeme saaks paigaldada suurtesse avalikesse ruumidesse nagu lennujaamad, raudteejaamad või staadionid, kus see pakuks kaitset hooajaliste gripiepideemiate ja isegi -pandeemiate eest.
Laia lainepikkusega UVC-valgus ei sobi
On hästi teada, et laia lainealaga, 200–400 nanomeetrise lainepikkusega UVC-valgus tapab nii viiruseid kui ka baktereid. Seda kasutatakse sageli kirurgiliste instrumentide puhastamiseks, kuid viirusnakkuste ennetamiseks inimestel see tegelikult ei sobi.
„Paraku kujutab konventsionaalne haigustekitajaid hävitav UV-valgus endast ohtu inimeste tervisele, kuna võib põhjustada nahavähki või läätsekae tekkimist,“ selgitas Columbia ülikooli radioloogiauuringute keskuse juhataja ja uurimuse juhtiv autor David J. Brenner pressiteates.
Brenner ja tema töörühm on UV-valguse mõjusid uurinud juba aastaid, lootes, et laia spektriga UVC-kiirguse inimestele kahjulikust mõjust hoolimata võib leiduda selline kitsas aineala, mis annab soovitud tulemusi. Nüüd on nad selle nähtavasti leidnud kaug-UVC-valgusest. Nende töö tulemusi kirjeldav uurimus ilmus teadusajakirjas Scientific Reports.
„Kaug-UVC-valgusel on väga napp mõjupiirkond, mistõttu ei suuda see läbistada ei inimese naha välimist, surnud kihti ega ka pisaravedeliku kihti silmas ning ei kujuta endast inimeste tervisele ohtu. Kuid kuna viirused ja bakterid on inimkeha rakkudest palju väiksemad, küündib kaug-UVC ometi nende DNA-ni ja tapab nad,“ kirjutavad teadlased pressiteates.
Lambid avalikesse kohtadesse üles?
Ühe katse raames pihustas dr Brenner õhku H1N1-viirust, mis on üks gripiviiruse tüüpe. Ehkki viirusel H1N1 on mitu levinud tüve, võib see kaasa tuua suuri, ennustamatuid kahjusid. 2009. aastal laastas maailma ainulaadse geenikombinatsiooniga gripiviirus, mida polnud kunagi varem ei loomadel ega ka inimestel täheldatud; pandeemia käigus diagnoositi 74 riigis peaaegu 30 000 kinnitatud nakatumisjuhtumit. Inimeste liikumise suured rahvusvahelised sõlmpunktid, kuhu Brenneri nägemuse kohaselt tulekski paigaldada kaug-UVC-valgustid, on sageli samasuguste globaalsete pandeemiate sünnipaikadeks.
Pressiteate osutusel desaktiveeris UVC-valgus katsete käigus gripiviirused tõhusalt. Kaug-UVC viirusevastase toime kinnitamiseks tuleb sellega läbi viia veel täiendavaid katseid teistsugustes keskkondades. Dr Brenner loodab, et tema ja kolleegide avastusel on rakendusvõimalusi ka väljaspool tavaliste gripiviiruse-tüvede tõrjet — sellest võiks kujuneda võimas kaitseliin võitluses taoliste ainulaadsete viirustüvedega nagu 2009. aasta pandeemia põhjustaja.
„Erinevalt gripivaktsiinist pakub kaug-UVC tõenäoliselt tõhusat kaitset kõigi õhu kaudu levivate mikroobide, isegi seni veel arenemata tuleviku-tüvede vastu,“ kinnitas dr Brenner.
