FOTOD | Vaata, millised on Eesti parimad teadusfotod
Konkursile esitati kokku 144 fotot ja auhinnad anti välja viies kategoorias. Aasta teadusfotograafiks nimetati žüriilt kolmes eri kategoorias tunnustuse pälvinud biotehnoloog Kertu Liis Krigul.
Mikroskoobifotode vallas kuulutati parimaks Mikk Vahtruse skaneeriva elektronmikroskoobi foto, kust on näha, kuidas pärast kahte tundi 600 °C juures kuumutamist hakkab madalama sulamistemperatuuriga hõbe ränioksiidist kestast välja paisuma. Pilt sündis uurimuse käigus, kus püütakse suurendada hõbenanotraatide vastupidavust läbi kaitsekihi lisamise.
Kategooria inimesed teaduses võitis Margus Hendrikson pildiga dotsent Ivar Aroldist 1990. aasta suvel Tartu ülikooli geograafiaüliõpilaste välipraktikal Tartumaal tudengineidudele nivelleerimise saladusi selgitamas.
Parima pildiseeria autorid on Heli Lukner, Sandhra-Mirella Valdma ja Andreas Valdmann. Seeria (näha kolm pilti viiest) autorid uurisid, kuidas luua sobivat hajunud valgusvälja spetsiaalse hajutaja ja läätse abil. Valgusallikaks oli kogu nähtava valguse ja lähi-infrapuna piirkonda kattev superkontiinum laseri kiir. Läätse ja hajutaja vahelist kaugust kohendades märgati erinevaid, rohkem või vähem teravaid kujutisi labori seinal ja tagasipeegeldust läätselt, mis ka üles jäädvustati.
Üldkategooria parimaks kuulutati Mihkel Kree, kes jäädvustas kahe fluorestseeruva värvaine edasikandumise ja segunemise poorses kolmemõõtmelises keskkonnas. Läbimõõduga 16 mm helmeste murdumisnäitaja on sama, mis ümbritseval veel, muutes keskkonna läbipaistvaks ja võimaldades tasandilise laserkiire valguses värvaine liikumist ja segunemist poorses keskkonnas visualiseerida.
Parimaks mittefotofailiks kuulutati Maxim Bilovitskiy video veepiisa külmumisest temperatuuril -180 °C.
Eripreemiad ajakirjadelt Imeline Teadus, Eesti Loodus, Horisont ning Regio said vastavalt Liisa Puusepp, Veljo Runnel, Mikk Vahtrus, Margus Hendrikson ja Tõnu Pani.
Teadusfoto-konkursi eesmärk on populariseerida teadust ning fotograafiat kui teadustöö vahendit kvaliteetsete ja teadustöö eri tahke avavate fotode kogumise, kättesaadavaks tegemise ja esiletõstmise kaudu.
Konkursile esitatud fotod on vabakasutuslitsentsiga, mis tähendab et neid võib kasutada autori nime ning litsentsimärgist ära tuues mis tahes väljaannetes ja meediumites. Kõiki esitatud fotosid võib vaadata siit, kõik auhindadega pärjatud tööd on leitavad siit.
Konkurss toimus Vikipeedia egiidi all viiendat korda ning algselt Eesti-sisese võistlusena alustanud üritus on kasvanud ülemaailmseks ettevõtmiseks, kuhu viimasel korral laekus üle 10 000 foto enam kui 2200 osavõtjalt.
Eesti võistlusel auhinnatud fotod osalevad Wiki Science Competitioni rahvusvahelises finaalis, mille võitjad selguvad märtsi lõpuks.
