Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Tallinna kadunud turu lugu

Kui jalutate Estonia taga Pärnu maantee ääres, olete kadunud Uuel turul.

Uus turg rajati 19. sajandi lõpus linnavalitsuse korraldusel pärast raeplatsil asunud turuplatsi sulgemist Viru värava eesväravast ja Virumäest lõuna suunas, Jaani tänava (Pärnu maantee) ja Vene turu (Viru ringi) promenaadi vahelisele alale.

Uue turu esimene turupäev oli 19. oktoobril (31. oktoobril) 1896. Toona Estonia teatri ning Saksa, tänase draamateatri hoonet veel polnud.

Enne turuplatsi organiseerimist asus piirkonnas Rootsi-aegse kaitseehitise Strömbergi reduudi ja Vene-aegse kaitseehitise Uue poolbastioni ja territoorium. Seda ala kasutati ka linnakodanike haljasalana.

Rajamise ajal piirnes Uus turg idas Vene turuga (nüüdne Viru ringi ümbrus). Uue ja Vene turu vahelisel alal, tänases Tammsaare pargis tegutsesid pärast 1896. aastat ajutistes hoonetes mitmesugused lõbustusasutused.

Uuele turule ehitati vastu praegust Pärnu maanteed kivist vae- ehk kaalukoda mõne äriruumiga, turu idaservale püstitati aga aastail 1898–1899 suurem turuhoone toiduainete müümiseks.

Turu territooriumi ümbritsevate alade lääneossa, Uue turu äärsele haljasalale ehitati aastatel 1902–1903 Saksa teatrile ajutine kerge puitteater, nn Interimstheater (Riia arhitekt Heinrich Scheel), mis süüdati 1905. aasta 15. oktoobril. Seejärel kerkis turuplatsi ühte serva aastail 1908–1910 tänaseni säilinud Saksa teatri hoone (arhitektid Nikolai Vassiljev ja Aleksei Bubõr). Samal ajal alustasid eestlased väljaku teises servas oma, veelgi uhkema teatrimaja ehitust (Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekt). Estonia avati 1913. aasta suve lõpus. Kuna Estonia ehitati vastu turuplatsi, olid selle Pärnu maantee poolsel algsel, juugendlikul fassaadil all äripinnad.

Estonia koos turuhoonega põles 1944. aasta märtsipommitamise ööl. Kuna nõukogude võim otsustas südalinnas laiuva turuplatsi kaotada, lammutati taastamistööde käigus Estonia Pärnu maantee poolne fassaad, tõmmati hoone mitu meetrit laiemaks ning sai Alar Kotli projekti järgi endale Pärnu maantee poole uue, rangema ilmega fassaadi.

Uus turg likvideeriti 1948. aastal, kui Keldrimäe asumis asutati uus Tallinna keskturg. Pärast seda lammutati ka Pärnu maantee ääres säilinud tsaariaegne kaalukoda.

Revolutsioonilise 1905. aasta 16. oktoobril kogunes Uuel turul toimunud miitingule nõudma demokraatlikke õigusi ligi 10 000 inimest. Nende seas ka Marta Lepp. Korraga ilmus platsile kõrvalasuvas kohtuhoones varjul olnud tsaariarmee üksus, kes avas rahumeelse rahvahulga pihta tule. Parasjagu kõnet pidanud Marta sai mitmest kuulsid haavata, kuid sai kiirelt arstiabi ja jäi ellu. Tol Eesti ajaloo ühel verisemal päeval kaotas aga Uuel turul elu 94 inimest, haavatuid oli üle 200.

Ohvrite esialgse mälestusristi asemele püstitati 1931. aastal skulptor Juhan Raudsepa loodud kivist mälestusmärk. Raudsepa skulptuur teisaldati 1958. aastal Rahumäe kalmistule veretöö ohvrite ühishauale ning mälestusmärgi senisel asukohal Estonia teatri taga avati 1959. aastal Lembit Palutederi ja Mart Pordi loodud pronksist monument. Nõukogude ajal kandis selle ümbrus 16. oktoobri väljaku nime.

2017. aastal alanud Tammsaare pargi ja selle lähiümbruse rekonstrueerimistööde käigus liigutati kivialusel paiknevat mälestusmärki umbes kümmekond meetrit draamateatri suunas. Avati ka turuhoone säilinud alusmüürid, mille peale rajatakse madal, ühekordne hoone kohviku ja teiste äripindade tarvis.

Artikli koostamisel on kasutatud Tallinna entsüklopeediat ja Marta Lepa mälestusteraamatut.

Järgmisel korral räägime Päästekomitee majakesest.