Mis on (teaduslikust vaatenurgast) Eesti tõeline rahvussport?

Algavale taliolümpiale kaasaelajaid võiks rahustada teadmine, et rahvusliku spordiala selgitamise hiljutise küsitluse põhjal oli tugitoolisport suusatamise järel hinnatud teisel kohal. Miks? "Sest kõige lahedam on ikka ise vaadata, kuidas teised tegutsevad, ja korraldusi jagada."

Vahendab ERR Novaator.

Nali naljaks, spordi mõju teistele eluvaldkondadele on tuntav. Mõiste rahvussport ei tähista kaugeltki ainult kehalisi pingutusi, vaid aitab näiteks kujundkeelde imbununa mentaalselt rahvast üldlevinud meelistegevuste kaudu iseloomustada, kirjutab Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur Piret Voolaid ajalehes Sirp.

Rahvusspordi otsimise üleskutseid kõlab meedias pidevalt. Tõsimeelsed ihalused langevad kokku rahvusluse idee modernistlike vaatenurkadega, milles sport sobib suurnarratiivide konstrueerimiseks. Nii nagu on võidukad võitlused olnud rahvusliku monumentaalse mineviku lahutamatu osa, nii on võidukad spordilahingud olulised rahvusliku identiteedi ehituskivid. Seejuures on rahvusspordina käsitletud alasid, milles on saavutatud häid tule­musi, kuid määravaks võivad saada ka suur harrastajaskond, eestkõnelejate olemasolu, samuti lokaalne eripära, nt kliima või pinnavormid.

Loe lähemalt ERR Novaatorist.