Teadlane: vetikate potentsiaali annaks oluliselt rohkem ära kasutada

Vetikates leidub aineid, mida teistes taimedes pole ja seetõttu leiavad teadlased neile aina uusi kasutusvõimalusi, ütleb intervjuus ERR Novaatorile vetikate uurimisele pühendunud Tallinna ülikooli vanemteadur Rando Tuvikene.

Mis on Teie arvates vetikate kõige tähelepanuväärsem omadus?
Vetikad on nii mõneski mõttes tähelepanuväärsed organismid. Maailmas esineb üle 10 000 vetikaliigi, kelle seas on ainsana taimeriigis ka üherakulisi organisme. Vetikatele on omane äärmiselt suur bioloogiline mitmekesisus.

Unikaalne on ka mitmete vetikaliikide võime asustada meredes suuri sügavusi, kus valgusintensiivsus on teiste taimede kasvuks liiga nõrk. Pruunvetikaid võib leida kuni 15 m sügavuselt, punavetikad suudavad kasvada aga veelgi sügavamal – nende massilise leviku piiriks jääb enamasti 40–60 meetrit. Punavetikad suudavad fotosünteesiks kasutada väga nõrka valgust seetõttu, et nende rakkudes esinevad koos klorofüllide, karoteenide ja ksantofüllidega spetsiifilised valgulised pigmendid – punane fükoerütriin ja sinine fükotsüaniin. Selliseid pigmentaineid ei ole teised elusorganismid võimelised organismisiseselt sünteesima.

Kas on võimalik, et vetikatel on veel kasulikke omadusi, mis on veel avastamata?

Paljud merevetikad sisaldavad mitmekesise toimespektriga bioaktiivseid aineid. Pruunvetikates leidub märkimisväärsetes kogustes polüfenoole, mis on tugevatoimelised antioksüdandid ning kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku mõju eest. Pruunvetikate rakuseintes esinevad fukoidaanid ja laminariinid on bakteritsiidsete omadustega polüsahhariidid, mis kirjanduse andmetel tugevdavad immuunsüsteemi, normaliseerivad vere kolesteroolitaset, aitavad ära hoida ateroskleroosi, omavad viirusevastast toimet ning hävitavad vähirakke.

Uuritud on vaid väheste vetikaliikide biomassist pärinevaid aktiivaineid. Seetõttu on väga tõenäoline, et mõne uue liigi põhjalikul uurimisel leitakse suure bioloogilise aktiivsusega komponente või koguni aineid, mida seni kirjeldatud ei olegi.

Loe pikemalt ERR Novaatorist!Tallinna ülikooli teadurite projektist saad rohkem teada siit!