Üle saja aasta otsinguid tasus lõpuks ära – maiade ajaloo saab nüüd ümber kirjutada
Arheoloogid on rohkem kui sada aastat otsinud Guatemala džunglites jälgi maiade tsivilisatsioonist, mis oli sajandeid üks mõjukamaid ühiskondi Mesoameerikas.
Kõige värskem jahmatav avastus tehti lennukite pardalt tipptehnoloogiliste lidar-kaardistusseadmetega. Uurijad avastasid tuhandeid maiade ehitatud struktuure: kaitserajatisi, elamuid, hooneid, tööstuslike mastaapidega viljapõlde ja isegi uusi püramiide.
Need avastused muudavad pikka aega kehtinud hinnanguid maiade tsivilisatsiooni suurusele ja ulatusele. „See muudab kõike, maiade arheoloogia kõige elementaarsema tasemeni välja,“ rõhutas USA-s New Yorgis tegutseva Ithaca kolledži arheoloog Thomas Garrison, kes uurimisprojekti juhatas.
Lidar-süsteemid laserdavad maapinda sagedusega kuni 150 000 impulssi sekundis ja mõõdavad seejärel, kui kaua võtab aega, et tagasipeegelduv valgus jõuaks ülitundlike mõõteseadmeteni.
Taolist protseduuri mitu korda korrates on võimalik koostada iselaadne topograafiline kaart. Mitu kuud väldanud raalmudeldamise käigus õnnestus uurijail virtuaalselt eemaldada muinastsivilisatsiooni rusudele kasvanud pool miljonit aakrit džunglit. Järele jäi üllatavalt selge pilt maastikust sellisena, nagu seda võisid näha 10. sajandi maiade silmad.
Teadlased kasutasid samasugust laserskannimise põhist mõõtmismeetodit muistsete linnade leidmiseks Kambodža khmeeride impeeriumi südamest Angkorist. Lidariga võib olla võimalik tuvastada jälgi vanadest tsivilisatsioonidest isegi Brasiilia kõige läbipääsmatumates džunglites.
Garrison osutas, et lidariandmetest võiks kasu olla ka muudes teadusvaldkondades. „Me ei kasuta umbes 92% kogutud lidariandmetest. Viskame need lihtsalt n-ö minema, et valmistada enda kaarte. Nonde andmete abil oleks aga võimalik mõõta näiteks seda, kui hästi džunglid metsapõlengutest taastuvad ja kui suur on süsiniku-jalajälg.“
Lennukid, mille pardale paigutatud aparaatidest Guatemaala džunglisse laserimpulsse „tulistati“, tegid oma töö ära paari päevaga, paljastades mitmeid maiade rajatisi, mida uurijad polnud varem osanud tähele panna — muu hulgas templi, mida oli seni peetud tavaliseks künkaks.
Uute andmete valguses arvavad teadlased nüüd, et piirkonnas, mida nimetatakse Maia madalmikuks (ingl Mayan lowlands), elas kuni kümme miljonit inimest — s.t, kaks kuni kolm korda rohkem seniarvatust.
Ja kuna kõik need inimesed tahtsid süüa, oli kohati kuni 95 protsenti maiade põllumaast kuivendatud — sealhulgas piirkonnad, kus pole taimekasvatusega tegeldud pärast maiade impeeriumi lagunemist.
Maiade tsivilisatsiooni klassikalisel perioodil, aastatel 250–900 m.a.j., oli selle mõjuala kaks korda suurem keskaja Inglismaa pindalast, kusjuures inimasustus oli seal märksa tihedam.
Avastatud kaitserajatised annavad mõista, et maiad võisid konfliktides ja isegi tõsistes sõdades osaleda seniarvatust sagedamini ja ka varasemal ajalooperioodil.
