VIDEO | Maailma võimsaima raketi Falcon Heavy kauaoodatud esimene start õnnestus
SpaceXi 27 mootoriga komposiitkanderaketi Falcon Heavy esimene start Floridas asuvast Kennedy kosmosekeskusest oli algul kavas kohaliku aja järgi kell pool kaks (meil 20:30), õhkutõus lükati aga kaks korda edasi ning lõpuks startis see kella kolmveerand üheteist paiku meie aja järgi.
70 meetri kõrgusest Falcon Heavyst sai seega võimsaim tänapäevane töötav rakett. Vaid üks rakett kosmoselendude ajaloos on olnud sellest jõulisem ja suurema kandevõimega – see oli Saturn V, mida kasutati Apollo-missioonide puhul ja millega inimesed ka Kuule toimetati. Saturn V raketid tegid oma viimased lennud seitsmekümnendate alguses.
Falcon Heavy suudab orbiidile toimetada peaaegu 64-tonnise koorma. See on enam kui Boeing 737 reisilennuki mass (reisijad, meeskond, kütus ja pagas sisse arvatud). 64 tonni on peaaegu kaks korda rohkem ka järgmise praegu kasutuses oleva raketi, SpaceXi konkurendi United Launch Alliance`i Delta IV Heavy suutlikkusest, ent nagu SpaceX ise ütleb, moodustab nende lennu maksumus Delta omast vaid kolmandiku.
Kokku on mootoreid 27
Raketi esimene aste koosneb kesksest tugevdatud Falcon 9 kanderaketi südamikust, mille külge on kinnitatud veel kaks Falcon 9 kanderaketi esimest astet. Kokku on Falcon Heavyl seega 27 (3x9) Merlin 1D mootorit, mille kogutõukejõud on võrdne umbes 18 Boeing 747 omaga.
SpaceXi juht Elon Musk ütles varem, et õhtune start võib vabalt ebaõnnestuda ja ei saa välistada, et rakett kohe stardiplatvormil tükkideks lendab. Ta on lausa sõnanud, et eduks võib lugeda juba seda, kui Falcon Heavy ajaloolise tähtsusega stardiplatvormi ära ei äesta – just seltsamalt 39A-lt asus Kuu poole teele kuulus Apollo 11 missioon.
Läks aga hästi, start õnnestus ja külgmised raketid laskusid umbes kaheksa minutit pärast starti edukalt maale, neid on võimalik seega taaskasutada. Keskmine südamik pidi laskuma meres asuvale pargasele, aga 35 minutit pärast starti polnud selle saatus veel täpselt teada ja nagu hiljem täpsustati, see pargasele ei maandunudki, vaid hävis. Naasmisel Maale hakkas tööle vaid üks selle maandumismootoritest ja nii põrutas see Atlandi ookeani kiirusega 480 km/h. Südamiku hävimist võibki nimetada eilse stardi ainsaks tagasilöögiks.
Koormaks punane auto
Falcon Heavy koormana oli raketi ninas asuvasse kapslisse paigutatud punane elektriauto Tesla Roadster – lihtsalt niisama, et ballastiks oleks midagi põnevamat kui käntsakas betooni, on Musk põhjendanud. See saadetakse koos skafandris mannekeeniga elliptilisele orbiidile ümber Päikese, mis viib auto ja mannekeeni ka teisele poole Marssi. Sürrealistlikku videpilti lahtisest autost Maast kaugenemas näeb siit:
