VIDEO | See on ACTUV – maailma suurim ühegi meeskonnaliikmeta sõjalaev
ACTUV telliti DARPAlt (uute militaatehnoloogiatega tegelev USA valitsusagentuur) juba aastal 2012, kuna Pentagon soovib mehitamata sõjapidamist laiendada, kirjutab Popular Mechanics. Nagu inglisekeelne nimi ütleb, on ACTUVi põhiülesanne vaenlase allveelaevade jälitamine.
ACTUV ehitati Christenseni laevatehases Washingtoni osariigis. See on 40 meetri pikkune, laeva veeväljasurve on 127 tonni. Laeva saab tegelikult juhtida ka lihast ja luust meremeestega, selleks puhuks on alusel roolikamber, mis on võimalik mehitamata missioonide jaoks aluselt eemaldada. Laev on ühekordse kerega ning stabiliseerimise eesmärgil on sel kaks pardavälist ujukit. ACTUVi maksimaalne sõidukiirus on 27 sõlme ehk umbes 50 km/h.
Et suurem osa tänapäevastest allveelaevadest on võimelised kuni kaks nädalat järjest vee all veetma, on nende otsimine mehitamata laevaga mõttekam kui mehitatud aluse, helikopteri või lennukiga. Mehitamata laev on võimeline vaenlase allveelaeva jälitama kasvõi kuid järjest ning kui see ühel hetkel pinnale tõuseb, saatma teele kerge torpeedo.
ACTUV läks esmakordselt merele oktoobris 2016 ja eelmisel aastal viidi sellega läbi kõikvõimalikke üha keerulisemaid katseid. Katsete käigus selgus muuhulgas, et ACTUV on sobiv platvorm TALONile – see on põhimõtteliselt sõjaväeline langevari, mida veetakse laeva taga ja mis on võimeline kuni 70 kg raskuse kandami kuni 457 meetri kõrgusele merepinna kohale kergitama. Nii on võimalik mere kohale tõsta näiteks sideseadmeid ja kasutada neid kohtades, kus satelliitside ei ole võimalik, samuti saab niimoodi laeva järel õhus vedada luuresensoreid. Tegelikult saab mehitamata laevale rakendada veel mitmeid muidki ülesandeid.
Idee järgi peaks üks kaldameeskond olema võimeline töötama mitme ACTUViga ja seda ainult siis, kui relvi ja sensoreid aktiivselt vaja kasutada on. Ülejäänud aja sõidaks laev ikka ise.
Nüüd hakkab alus järgmise sammuna tegutsema USA laevastiku merendusuuringute ameti alluvuses, kus arendatakse välja erinevaid just sellele laevale mõeldud tehnoloogiaid nagu lasti ja sensoriandmete automaattöötlus, uute missioonispetsiifiliste käitumismudelite väljaarendamine ja isejuhtivus puhul, kui korraga töötavad missioonil mitu mehitamata pealveelaeva. Kui need tööd tehtud, peaks ACTUV millalgi juba sel aastal saama osaks USA laevastiku argimissioonidest.
