Kokkupõrkeid metsloomadega on aina enam – kas tõesti on loomi rohkem või on inimene lollim?
Kindlustusfirma statistika näitab, et sagenenud on kokkupõrked metsloomadega. PPA juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe nendib Acceleristas, et kõrvalised tegevused roolis hajutavad tähelepanu. Loodusemees Val Rajasaar leiab, et kõik on loogiline: meil on rohkem uusi “kaskotatud” autosid. Kuidas on lood mõistusega?
PZU sõidukikahjude grupi statistikast tuleb välja, et 2017. aastal tuli rohkem katta metsloomadega toimunud õnnetuse käigus tekkinud kahjusid. Õnnetused metssigadega on jäänud harvemaks, ilmselt seakatku mõjude tõttu. Sarnaste juhtumite arv on kasvanud vähemalt 5 aastat järjest.
Kui 2012. aastal oli PZU klientidel selliseid juhtumeid 323, siis 2017. aastaks oli see number enam kui kahekordistunud ning möödunud aastal käsitleti 731 kindlustusjuhtumit. Õnnetustest tekkinud kahju kokku oli ligi 1,7 miljonit eurot.
2016. aastal oli see summa 1,4 mln eurot.. Keskmine kahju, mis tekib kokkupõrkel metsloomaga, on umbes 2300 eurot seega 100 eurot rohkem kui 2016. aastal. Kokkupõrked metssigadega on aastaga langenud ligi 50%, ning “metsseakahjusid” hüvitas PZU kokku 39 000 euro ulatuses.
PPA juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe tõdeb, et liiklusõnnetus metsloomaga on kerge tulema kui juhi tähelepanu on roolis kõrvalistel asjadel.
Loe lähemalt Acceleristast!