Maailma esimene rääkiv mõõkvaal, Prantsusmaal akvaariumis elav Wikie oskab muuhulgas öelda "hello" ja "bye-bye"

14-aastane emane mõõkvaal suudab jäljendada inimkõnet ning „öelda“ talitajale „hello“ ehk „tere“ ja „bye bye“ ehk „head aega“. Rääkimiseks on seda ehk tegelikutl palju nimetada, aga lisaks on looma häälitsusvaras veel ka nimi „Amy“ ja inglisekeelsed numbrid „one, two, three“.

Mõõkvaal on suurim delfiinlaste sugukonda kuuluv vaalaline. Vaalalised on ühed vähestest imetajatest peale inimeste, kes on võimelised mõnd uut häält või häälitsust pärast selle kuulmist jäljendama.

Teadlased soovisid välja selgitada, kas ka mõõkvaalad on suutelised teiste imiteerimise läbi uusi häälitsusi selgeks õppima. Nende katseloomaks oli Antibesi linnas Prantsusmaal asuvas keskuses nimega Marineland elav mõõkvaal Wikie.

Loom õpetati läbi hingatsi ehk keset lagipead asuva hingamisaugu inglisekeelseid sõnu hääldama. Wikie oskab teadlaste õpetustöö tulemusena öelda „hello“, „Amy“, lugeda inglise keeles kolmeni, vilistada, prääksatada ja muidki häälitsusi teha. Tõsi, kui allolevast videost Wikie häälitsusi kuulata, nõuab nende mõistmine teatavat kujutlusvõimet.

Alustati käeliigutusega

Ajakiri Science kirjutab, et teadlased õpetasid mõõkvaala esmalt mõistma spetsiaalset käeliigutust, mille tähendus oli "jäljenda seda, mida kuuled". Seejärel lasti teda kopeerida näiteks teiste mõõkvaalade häält, mida need tegid vett õhku pritsides. Siis esitati loomale helisid, mida ta kunagi varem kuulnud polnud: viit teise mõõkvaala häälenäidet ja kuut treenerite öeldud fraasi. Neid kõiki lasti Wikiel korrata.

Nagu teadlased äsja teaduspublikatsioonis Proceedings of the Royal Society B ütlevad, oligi Wikie loom võimeline nii teiste vaalade hääli kui ka inimeste öeldut kordama, tõsi, viimast üsna rohmakas vormis. Mõnel puhul kulus inimese jäljendamiseks lausa 17 katset, aga nelja sõna oli Wikie võimeline kordama juba esimesel katsel - nende hulgas olidki sõnad "hello" ja "one, two, three".

Mõõkvaalade puhul on teada, et neil looduses kasutusel justkui erinevad murded. Erinevad vaalagrupid kasutavad ainult oma rühmale eripäraseid häälitsusi. Teadlased oletavad, et loomad võivad õppida ka oma grupist väljaspool elavaid liigikaaslasi kopeerima, kuid see vajab veel laiemat kinnitamist. Kuigi Wikie sai sellega hakkama, on ta siiski vaid üksainus loom ning pole kindel, kas selliseid hakkajaid kopeerijaid metsikus looduses veel leidub.

Teiste liikide või oma liigikaaslaste hääli suudavad jäljendama õppida ka valgevaalad ja delfiinid. Nagu teame, suudavad inimeste kõnet jäljendada mõned linnud nagu näiteks erinevad papagoid, aga ka mõned vareslased.

Lihtne vestlus pole võimatu

Dr Jose Abramson Madridis asuvast Complutense ülikoolist, kes Wikiet käsitleva uuringu üks kaasautoreid on, ütles, et ühel päeval võivad lihtsamad „vestlused“ mõõkvaalaga võimalikuks saada. „Jah, see on kujuteldav,“ ütles ta, ent lisas, et enne tuleb suuta siiski häälitsused erinevate tähendustega siduda nii, et ka mõõkvaal ise sellest aru saaks. Ta sõnas samas, et minevikust on teada paar näidet, kus see on õnnestunud – näiteks suudeti Ameerika viipekeelt kasutades suhelda ühe hallpapagoiga ja ka delfiiinidega, kellele õnnestus arusaadavaks teha ka selliseid lauseid nagu „too mulle see ese“ või „aseta see objekt teise peale“.

Abramson ütles samas, et olulisem kui loomadele inimkõnet õpetada, on siiski paremini mõista, kuidas liigid omavahel looduses ja oma loomulikes keskkondades suhtlevad.