Nutikas tiivuline: meil Eestiski elaval linnuliigil avastati tööriistade kasutamise oskus
Näiteks kasutavad kive toiduobjektide purustamiseks või puupulki putukate väljaurgitsemiseks kitsastest kohtadest ka mõned primaadid.
Linnuvaatleja lehel ilmunud teadusuudis räägib, et lindude seas ei ole sihipärane tööriistade kasutamine laialt levinud ning seni tuntuimad näited – oksaraagude kasutamine putukate või muu meelepärase väljaurgitsemiseks nokaga ligipääsmatutest kohtadest – pärinevad vareslastelt: näiteks havai vareselt (Corvus hawaiiensis) ja uuskaledoonia vareselt (C. moneduloides), kelle vaimseid võimeid peetakse kõrgemaks delfiinide ja šimpanside omast. Kuid hiljutisest teadlaste tähelepanekust selgus, et selline käitumine on omane ka ühele Eestis elutsevale linnuliigile.
Tööriista kasutavat lindu märgati Londonis
2013. aasta suvel märgati ühes Londoni pargis puukoristajat (Sitta europaea), kes kasutas tööriista koorepragudest putukate väljaurgitsemiseks. Kui varasemad teated puukoristajate samalaadsest käitumisest Põhja-Ameerikas levinud liikidelt on olnud paraku kas anekdootlikud või suusõnalised, siis Londoni pargis kasvaval remmelgal (Salix sp.) toituvat lindu õnnestus jälgida ja ka pildistada viie minuti jooksul, mil lind kasutas üht väiksemat puukoore tükki koorepragudes urgitsemiseks. Lind surus „tööriista“ kangina kooreprakku, kangutas prao laiemaks ja pääses nokaga hõlpsamini toidule ligi. See puukoristaja kasutas „kangi“ korduvalt, pannes selle vahepeal kõrvale ja võttes vajadusel uuesti.
Kuigi lindu nähti vaid korra, tõendavad tehtud fotod, et eelnevatel juttudel puukoristaja ja tema lähiliikide oskusest tööriista kasutada võib isegi alust olla. Linnapargis tehtud vaatlus on oluline ka seetõttu, et viitab puukoristaja võimele kohanduda ja leiutada uusi toitumisvõtteid kiiresti muutuvas keskkonnas. Koos vareste, tihaste, papagoide ja käblikutega on üks nutikaimad, keskkonnaga väga hästi kohanduda suutvaid linnuliike ka puukoristaja.
Suurlinna ja saare vahel on sarnaseid jooni
Ökoloogilisest vaatepunktist on huvitav, et tööriistade kasutamist lindude poolt on täheldatud just isoleeritud keskkondades, näiteks saartel (nii havai kui ka uuskaledoonia varesed elavad saarel), ning omamoodi saareks võib pidada ka suurlinnas asuvat parki. Kuna on juba teada, et heade kognitiivsete võimetega liikide seas võib uue tööriista kasutamisoskus kiiresti levida, on teadlaste järgmiseks eesmärgiks välja selgitada, kas selline käitumine oli pelgalt ühe isendi juhuslik tegutsemine või on see levinud ka teistel Londoni puukoristajatel ning kui levinud tööriistade kasutamine puukoristajate seas on. Selleks saab oma panuse anda igaüks, saates oma tähelepaneku aadressile nuthatch/at/st-andrews.ac.uk.
Puukoristaja (Sitta europaea) on Eestis leht- ja segametsades ning parkides tavaline haudelind (60 000 – 100 000 paari). Mandri-Eestis on ta tavaline, saartel väga haruldane. Eestis pesitseb alamliik europaea, lisaks kohatakse (peamiselt oktoobris – novembris) harva ka idapoolse alamliigi asiatica ehk ida-puukoristaja isendeid.
