FOTO | Lennart Meri ajalooline ülikond on kui Vene vägede lahkumise sümbol
President Lennart Meri ülikond, mida ta kandis paljudel tänaseks ajalukku läinud sündmustel.
Selle ülikonna ostis proua Helle Meri Helsingist Kirpputorilt oma abikaasale, välisminister Lennart Merile 19. augustil 1991, vahetult enne augustiputši. Lennart Meri kandis ülikonda mitmetel olulistel riiklikel sündmustel, sh kohtumisel Boriss Jeltsiniga, kui sõlmiti kuulsad juulilepped, millega Eestist viidi välja Vene väed.
„Juba presidendina teatas Lennart, et ta ei joo vastuvõttudel enne šampanjat, kui viimased Vene väed on väljas. See ei tarvitsenud olla eriti lööv žest kodumaal, oli aga väga silmatorkav välismaal, loomulikult koos vastava selgitusega. Kui siis väed lõpuks läksid, olid Kadriorus reas välismaiste infoagentuuride korrespondendid, et vaadata, kuidas Lennart esimese šampanjaklaasi tõstab.“ Jüri Luik, välisminister aastatel 1994–1995
Iseseisvuse taastamise järel jäid Eestisse siiski Vene sõjaväebaasid, neist suurimad Tallinnas ja Kloogal. Oli selge, et Eesti iseseisvus ei ole täielik ja pikaajaline, kui väed Eestisse jäävad. Venemaad Boriss Jeltsiniga eesotsas ärritas Eesti kodakondsuspoliitika ja keeleseadus ning läbirääkimised vägede väljaviimise osas venisid. Ameerika Ühendriikide Senat andis oma panuse Venemaa survestamisse, sidudes Venemaale abi andmise küsimuse vägede väljaviimisega. Veel 1994. aasta juuli algul polnud midagi kindlat.
Kokkulepe siiski sündis. 26. juulil 1994 sõlmisid Lennart Meri ja Boriss Jeltsin Moskvas vägede väljaviimise leppe, mille kompromissiks oli see, et Eesti kohustus andma Vene sõjaväepensionäridele sotsiaalsed tagatised. Venemaa pidi aga oma väed välja viima 31.augustiks 1994. Nii ka läks.
Lennart Meri 23. septembril 1994 Frankfurdis: „Erinevalt Saksamaast, kus 31. augustit peetakse Teise maailmasõja järgse perioodi lõpuks, käsitab Eesti Vabariik 31. augustit kui Teise maailmasõja lõppu ennast Eesti jurisdiktsiooni alla käival territooriumil.“
