Plastireostus maal ja merel on hullem kui kunagi varem – aga kuidas see Eestis minu igapäevaelu puudutab?

Maailmameedia on täis piltidest, kus ookeaniäärsel rannikul lendavad kilekottidesse mähitud linnud, kus merikilpkonnad üritavad uut elu luua ja muneda oma munad plastpudelitest pilgeni täis rannaliivale, kus hukkunud merelindude seest leitakse suuri plastpusasid... Kõik see on korraks internetist vaadatuna südantlõhestav, kuid jääb kaugeks. Plastireostus on aga probleem, mida on viimane aeg teadvustada ja selle vastu võitlema hakata.

Plastprügi probleem on üle maailma aastakümnetega üha süvenenud. Ükskõik kas räägime ookeanidest asuvatest suurtest plastkeeristest või merelindudest, kes seda hulganisti alla neelanud on, või hoopis maismaast, kus plast lihtsalt maas vedeleb. Igal aastal levib ookeanides ja rannikul miljoneid tonne plastijäätmeid, ohustades ökosüsteeme ja ka inimtervist viisidel, millest meil veel täielikku ülevaadet ei ole. Statistika on igatahes kõnekas.

    • 1950-ndatest alates kuni tänapäevani on maailmas toodetud 8,3 miljardit tonni plasti.

    • Ca 25% plastprügist jõuab meredesse ja ookeanidesse.

    • Euroopa elanikud tekitavad igal aastal 25 miljonit tonni plastijäätmeid, vähem kui 30% sellest kogutakse ringlussevõtmiseks. 

    • Umbes 70% Läänemeres ja selle ääres olevast prügist on inimtegevuse tagajärjel tekkinud plastijäätmed. Keskmiselt leiab Läänemere rannikult iga saja meetri järel 10-160 plasteset.