Geoloogilised pusletükid: Austraalia väikelinn võiks tegelikult asuda Põhja-Ameerikas
Austraalia geoloogid on avastanud Kirde-Austraaliast Põhja-Ameerikale, täpsemalt Kanadale omaseid kivimeid ja järeldavad, et kunagi, umbes 1,7 miljardit aastat tagasi oli piirkond osa Põhja-Ameerikast.
Curtini ülikooli teadlaste tiim leidsid oma ajakirjas Geology avaldatud teadustöös, et Kirde-Austraalia väikelinna Georgetowni kivimid pole teps mitte kohalikku päritolu, vaid hoopis Põhja-Ameerikast. Miljardeid aastaid tagasi oli selle eellasest kontinendi nimi Laurentia, mille kõige vanemad kivimid on nelja miljardi aasta vanused.
Teadlased viitavad sellele, et Georgetowni aluse maakoore analüüsi tulemused ühtivad Laurentia kivimiga umbes Paleoproterosoikum ajastust 2,5 kuni 1,6 miljardit aastat tagasi. Seega mingil hetkel pidid tänased Põhja-Ameerika lääne osa ja Austraalia kirde osa koos ühes tükis olema, vahendab IflScience.
Arvatakse, et kunagi eksisteeris superkontinent nimega Nuna ehk Columbia, mille justkui pusletükid kõik praegused kontinendid on. Kuskil 1,7 miljardit aastat tagasi hakkas maakoore tektoonilise liikumise tulemusel Nuna "mõranema" ning üks tükk sellest oli Laurentia. See jätkas edasi liikumist aga väike Georgetowni tükk eraldus omakorda sellest ning aja pikku põrkas ja jäi kokku nüüdse Austraalia kontinendiga.
“Georgetowni tükk ületas üksikuna ookeani samamoodi nagu India maatükk, enne kui see Aasiaga kokku sai," selgitas uuringu eestvedaja Curtini ülikooli doktorant Adam Nordsvan. “See on suurepärane avastus!"
Kuigi Curtini ülikooli teadlaste töö ei ole esimene, mis väidab, et tükike Austraaliat võiks iidse Laurentia osa olla, on see esimene, mis selleks kindla tõendusmaterjali on kogunud. Milline põnev miljardite aastate vanune pusle!
