Pane enda küberturvalisuse teadmised proovile! Suur uuring tahab teada, kuidas eestlased küberohtudega toime tulevad
Küberpähkli uuringut korraldatakse Eestis juba neljandat aastat, kuid tavaliselt on uuritud õpilaste küberkäitumist. Esmakordselt on see tänavu mõeldud tervele elanikkonnale alatest 10. eluaastast. Osalema oodatakse kõiki, kes soovivad ennast proovile panna ja panustada küberkaitse valdkonna arengusse.
Uuringus soovitakse teada käitumisharjumusi digikeskkondades ja tehnoloogiavahenditega, erinevates olukordades toimimist. Seda, kes vastaja meelest vastutab teavitustöö ja meie kõikide harimise eest, et oleksime targemad ning oskuslikumad internetikasutajad.
"Kogutud andmete alusel väljastame aruande, mida on näiteks Küberkaitse Strateegia tegemisel, erinevate koolituste tegemisel kui soovitakse tavakodaniku küberhügieeni taset tõsta. Kasutame seda soovituste loomiseks koolidele ja õpetajatekoolituseks, kuidas teavitustööd ja õpetamist digitaalses ohutuses fokusseerida," sõnas uuringu üks eestvedajaid, TTÜ tarkvarateaduse instituudi teadur Birgy Lorenz.
Viimane Küberpähkli uuring viidi läbi sügisel 4.-9. klassi õpilaste seas. Tulemustes hindas oma digiteadmisi heaks või väga heaks 59% vastanutest, üle poole ehk 51% veetis nutiseadmes 1-3 tundi, 39% lausa 4-8 tundi päevast.
Samas oli õpilaste sõnavara digitaalse ohutuse valdkonnas on piiratud, näiteks 35-40% neist polnud puutunud kokku sõnaga „identiteedivargus“, keerulisematest uuringus küsitud terministest rääkimata. Selgus ka, et digitaalse ohutuse alast teavitustööd teeb enim kool, 24%-l korra kuus, samas kui kodus sama paljudel juhtudel ei räägita sel teemal üldse. 42%-l juhtudest ei räägi ka noored omavahel sel teemal üldse.
Mida küberruumis usutakse?
"Sügisel fokusseerime energia noortele (koolid) ja jaanuaris-veebruaris suunaksime energia ka täiskasvanutele. Et saada teada üldine foon Eestis: mida usaldatakse, kuhu pöördutakse ohuolukorras, keda peetakse vastutavaks," loetles Lorenz.
"Näiteks sügisesest uuringust selgus, et meie õpilased ootavad valmislahendusi ja on natuke sõltuvad sellest, et vanemad ja veebikonstaabel alati aitavad kõik mured ära lahendada. Tegelikkuses oleks vaja aga juba koolis õpetada vastutust ja oskust lihtsamate asjadega ise hakkama saada."
Praegu läbi viidavat uuringut saab Lorenzi sõnul kasutada ka selleks, et hinnata, kuidas rahvas mingitel hetkedel käitub. "Mõõtmaks, millal rahvas tuleb tänavatele, kas nad saavad aru, kui peaks režiim Eestis muutuma, kui toimub infosõda.. Ehk küsimus: kui toimub midagi sarnast pronksöömässule või Araabia kevadele või Ukrainas toimuvale, siis kuidas peaks seda lahendama. Kas anname kohe alla või oleme sellisteks manipuleerimisteks valmis? Kas Eesti kodanikel on oskus nende väljakutsetega arukalt hakkama saada?" kirjeldas ta.
Lorenz lisas, et saadud tulemusi kavatsetakse ka rahvusvaheliselt eri erinevatel konverentsidel jagada. "Selle teema vastu on maailmas suur huvi, sest sarnased väljakutsed on paljudel riikidel," sõnas ta.
Uuringus saab osaleda 11. veebruarini aadressil www.kyberpahkel.ee. Küstluses on 32 sisuküsimust ja taustaküsimused ning neile vastamine võtab aega 30-45 minutit.
