Inimeste kehv lõhnataju võib taanduda kultuurilistele erisustele

Inimeste võime eristada ja nimetada erinevaid lõhnu on esimese ja teise maailma riikides pehmelt öeldes nadi. Kagu-Aasias elavate küttide ja korilastega katseid teinud teadlaste sõnul ei pruugi olla selle põhjus mitte niivõrd bioloogiline kui kultuuriline, vahendab ERR Novaator.

"Haistmismeelt on peetud juba pikka aega n-ö vaikivaks meeleks. Lõhnade kirjeldamiseks pole kuigi palju sõnu. Seda kinnitavad kümnete aastate jooksul valdavalt inglise keelt kõnelevate uurimisalustega tehtud katsed. Näiteks Malaka poolsaarel elavad jahaid suudavad nimetada erinevaid lõhnu oluliselt paremini," märkis uurimuse kaasautor Asifa Majid, Nijmegenis asuva Radboudi ülikooli psühholingvistika professor.

Väga suuri erisusi ei tohiks aga esineda, kui inimeste raskused lõhnu liigitada tuleneksid eeskätt kehvast lõhnatajust. Ometigi on need olemas. Paremini tuntud analoogide toomise asemel kasutavad jahaid lõhnade kirjeldamiseks abstraktseid nimetusi. Visuaalsest maailmast paralleeli laenates – Päike poleks rahvakillu jaoks mitte banaanivärvi, vaid kollane. Näiteks tähistab sõna "plʔeŋ" vere, liha ja kalaga seonduvaid lõhnu, "cŋεs" viitab seevastu suitsusele või bensiinisele haisule.

Loe edasi ERR Novaatorist!