Teadlased hoiatavad: laboris taasloodud rõugete tõttu on maailm jälle haavatavam

Rõugetesse suri 20. sajandil kokku kokku kuni pool miljardit inimest, aastal 1979 teatas Maailma Terviseorganisatsioon haiguse likvideerimisest. Eelmisel aastal valmistasid Kanada teadlased aga laboritingimustes hobuste rõugeid, millest samuti tegelikult lõplikult jagu oli saadud. Kriitikud pelgavad, et niisuguste vastuoluliste katsete tulemusena võib olla ka inimesi murdnud rõugeid lihtne taasluua.

Hobuste rõuged tegid eelmisel suvel laboris valmis Alberta ülikooli teadlased, kasutades selleks keemiliselt sünteesitud DNAd. Ehkki harjutuse eesmärk oli teadlaste enda selgitusel uurida, kuidas oleks võimalik uusi, turvalisemaid vaktsiine välja töötada, ütlevad rõugeteo kriitikud, et see on ohtlik näide sellest, kuidas luua surmavaid viirusi, mis võivad inimestele palju halba teha.

Nüüd, pool aastat hiljem, on suvine hoburõugete taasloomine teadusartikliks vormitud. Kriitikud pole siiski uut laulu laulma hakanud, vaieldes, et turvalised vaktsiinid on tegelikult juba täiesti olemas. Nii on USA valitsusel 28 miljonit doosi vaktsiini nimega MVA (Modified Vaccinia Ankara) ja Jaapanis on valmistatud vaktsiin nimega LC16m8. Seetõttu ei ole nende sõnul vettpidav ka Alberta teadlaste põhjendus, nagu oleks olnud hoburõugeid vaja olnud uute ja paremate vaktsiinide jaoks ellu äratada.

„Maailm on nüüd haavatavam,“ ütles nakkushaiguste spetsialist Thomas Inglesby Johns Hopkinsi ülikoolist ajakirjale Science. „Kui keegi tahab nüüd mõnda muud rõugevormi luua, siis vähemalt ühes paigas on juhendid olemas,“ lisas Saksamaal asuva Robert Kochi instituudi viroloog Andreas Nitsche.

Nagu ScienceAlert kirjutab, ongi just see Alberta viroloogil David Evansil plaanis: luua veel rõugevorme, et veel rohkem vaktsiine leida. Evans, kes on sünteetiliste hoburõugete kaasleiutaja, ei osanud ise Science`ile mullu öelda, kas ta on maailma senisest riskantsemaks kohaks muutnud. „Võib-olla jah,“ sõnas ta. „Kuid tegelikkuses oli see risk kogu aeg olemas.“

Rõugete genoom on teadlastele tuttav juba 1990. aastatest, aga nagu ScienceAlert nendib, ei osanud tollal keegi ette kujutada, et ühel hetkel saab võimalikuks sünteetilise viiruse loomine, veel vähem selle kokku panemine internetist tellitud (just nii see Alberta teadlastel käis) proovide põhjal.

„Küsimus on, kui paljud teised inimesed seda teinud on?“ ütles Michael Ostersholm Minnesota ülikoolist eelmisel aastal Washington Postile. „Me poleks kunagi eeldanud või arvanud, et Alberta ülikoolist sellise asjaga välja tullakse. See pole mikrobioloogia või sünteetilise bioloogia osas maailma juhtivaid ülikoole. Kui seal niisuguse asjaga hakkama saadi, siis kui palju maailmas veel selliseid paiku on, kus praegu sama tööga tegeletakse?“