Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: lugu Tallinna Pauluse kirikust ja selle asemele kerkinud hotellist
Möödunud sajandi alguses kasvas uute suurte tööstusettevõtete rajamise tõttu kiirelt Tallinna elanike arv. Seega tekkis vajadus ka uute koguduste ja kirikute järele.
1904. aasta detsembris asutati Tallinna luterlik Pauluse kogudus, kelle uuele pühakojale oli juba varem sobivat asukohta otsima asutud. Esimene teenistus peeti järgmise aasta septembrikuus Rootsi Mihkli kirikus. Uus, kiirelt kasvav kogudus kolis õige pea Püha Vaimu kirikusse. Pauluse kiriku esimese projekti tegi tuntud Soome arhitekt Armas Lindgren. Kohe hakati ka päris oma kirikuhoone ehituseks Politseiaeda raha koguma, kuid see kapital hävis Eesti Vabariigi algusaastate inflatsiooni pöörises. Nii jäi algselt plaanitud juugendstiilis uhke pühakoda ehitamata.
1917. aastal eraldati lõpuks Pauluse kogudusele Politseiaia Torupilli asumi poolsest osast kunagise Mardimäe juures 772 ruutsüllane maa-ala. Kirik pidi kandma nime Tallinna Vabaduskirik. 1926. aastal jõuti nurgakivi panekuni. 1930. aastal projekteeris arhitekt Edgar Johan Kuusik sinna funktsionalistlikus stiilis kirikuhoone.
Arhitektuuriajaloolane Karin Hallas-Murula väidab oma artiklis, et Pauluse kiriku projekt pole aga mitte Edgar Johan Kuusiku, vaid (vaatamata Kuusiku allkirjale projektil) üsna kindlalt soomlase Yrjö Vaskineni oma. See seletab ka Pauluse projekti suure sarnasuse Vaskineni Viinikka kirikuga Soomes.
Igatahes ehitati 1931. aastal kogudusehoone ja rajati kiriku alusmüür esimese korruse kõrguseni. Rahapuudusel aga tööd seiskusid. Alanud okupatsioon ja sõda tõmbasid ehitusplaanidele lõplikult joone alla. EELK Tallinna Pauluse kogudus lõpetas tegevuse 1945. aastal.
Pärast sõda kasutati pooleli jäänud paekivist kirikuhoonet laona, samuti sünagoogina. Seinad lammutati 1967. aastal. 1970. aastaks rajati Pauluse kiriku alusmüürile hotell Kungla kõrghoone, hilisem Reval Park hotell, mis lammutati 2013. aasta lõpus.
Täpselt samal ajal kavandati ja ehitati veel üks Pauluse kirik, Rakvere oma. Ka seal asuti 1937. aastal ehitama Vabaduskirikut, mille projekteeris Alar Kotli. Mitte veel täielikult valmis kiriku pühitses vahetult enne nõukogude okupatsiooni 16. juunil 1940 piiskop Johan Kõpp. Pärast sõda rajati kirikusse võimla. 2009. aastal kiideti heaks planeering, mis muudab kirikuks ehitatud spordisaali kontsertsaaliks koos Arvo Pärdi muusikamajaga.
