Põnev geoloogia – ühe jalaga minevikus, teisega juba tulevikus

Gümnasistidele mõeldud TTÜ geoloogia instituudi talvekursuse eel arutleb kursuse korraldaja ja geoloogia doktorant Kairi Põldsaar, kuidas geoloogia on aja jooksul muutunud ning kuidas kiirelt arenev tehnoloogia valdkonda mõjutab.

Infotehnoloogia ei püsi enam ammu kitsalt ainult n-ö IT-erialade piires, vaid imbub järjest teistesse valdkondadesse, mida veel harjumusest vanamoodsateks peetakse. Droonid, 3D-virtuaalmaailm ja rahvusvahelised karjäärivõimalused peituvad näiteks geoloogias ja mäenduses, mida Eestis veel lisaks vanamoodsusele eeskätt põlevkivitööstuse pärisosana tajutakse.

Eesti sajandivanune põlevkivitööstus on loonud levinud arusaama, et Eesti geoloogide asi on uurida, vasar käes, põlevkivi ja seda kaevandada. Aegunud hoiakud jäävad aga jalgu noorte valikuvõimalustele, kes ei kujuta ettegi, et tegelikult on Eesti geoloogidele avatud kogu maailm - nende kasutuses on moodsaim tipptehnoloogia ning nõudlus juba ülikoolipingis õppiva tulevase tööjõu vastu on suur. Kuidas on olukord selliselt muutunud?

Esitekst loovad tehnoloogia areng ja geoloogidele kättesaadavamad tehnilised töövahendid paremaid võimalusi maavarade uurimiseks. Samuti aitavad need viia ellu tehnoloogiliselt järjest keerukamaid ja mitmekülgsemaid projekte. Nii oskavad Eesti geoloogid olla nõuga abiks lisaks kodumaistele maavarade ja ehitusgeoloogilistele arendusprojektidele ka erinevates rahvusvahelistes projektides – alates Eesti-Soome vahelisest Nord Stream gaasijuhtme projektist kuni põlevkivi kaevandamise ja väärindamiseni Jordaanias ja Ameerikas.

Kaevuri kirkast lendava droonini

Mäetööstuse tehnoloogia ja efektiivsus on jõudnud täna Eestis maailmatasemele. Lisaks sellele, et ka allmaakaevanduses toimub töö juba eelprogrammeeritud seadmetega, pannakse ka kogu kaeveplaan paika peamiselt IT abil. Täna saavad geoloogia tudengid ja geoloogiakursuste gümnasistid õppida juba varakult seda, kuidas 3D mudeldamise abil kullasoonte ja naftaväljade asukohtade kohta mudeleid luua ning uuritava maa-ala sisemust ilma seda avamata valmis projekteerida. Niisamuti toimub ka maapinna uurimine juba tudengipõlvest alates moodsaima tehnoloogia abil – olgu selleks droonide lennutamine Harku karjääri välitöödel või skaneeriva elektronmikroskoobi abil kivimikihtide nanoosakeste defineerimine.

Muidugi toimub ka täna kaevandustes kohapealseid mõõdistusi ja nii jääb see ka edaspidi. Kuid üha enam tegelevad geoloogid erinevate geoinfosüsteemidega kusagil kõrghoonetes ja suhtlevad oma koostööpartneritega kõikjal maailmas hoopis telesildade ja konverentskõnede vahendusel. Nii toetab üks töövorm teist ja tulemuse saavutamine toimub kiiremini ning detailsemalt.

Ida-Virumaalt Jordaaniasse ja Lõuna-Ameerikasse

Üsna mitmed kodumaise põlevkiviga tutvust teinud Eesti geoloogid ja mäeinsenerid on tänaseks juba aastaid välismaistes mäendusettevõtetes ja ülikoolides oma oskusi ja teadmisi rakendamas. Nii ulatub Eesti maapõuespetsialiste tööpõld Skandinaaviast Austraaliasse ja Lõuna-Ameerikasse. Eesti geolooge ja mäeinsener leidub näiteks nii Rootsi ja Soome kullakaevandustes, Norra geoloogiateenistuses kui ka Austraalia kaevandusettevõtetes. Eesti võtmeteema maailma mastaabis võib küll olla e-riik, kuid jõuliselt infotehnoloogiat kasutavate Eesti spetsialistide tase viib kõikjale maailmas ka Eesti maapõuealaseid teadmisi.

On selge, et saavutatud taset tuleb tõsta ja pakkuda meie geoloogidele ja mäeinseneridele võimalust globaalseid piire kompida. Selleks on nii TTÜ geoloogia instituut kui ka teised Eesti ülikoolid seadnud eesmärgiks pakkuda tudengitele rahvusvahelise haardega õpet. Nii näiteks kaasab TTÜ lähitulevikus maapõueressursside erialal üha enam ingliskeelseid õppevorme ja tunnustatud välismaiseid lektoreid. Peame andma ise oma panuse selleks, et Eesti kogemusi teataks ning osataks veelgi rohkem ka rahvusvaheliselt hinnata – vaid nii saame ka edaspidi tunda uhkust ja olla nõustajaks maailmamastaabis tähenduslikele geo-projektidele.

Kui vahepeal tõstatuvad avalikkuses vaidlused selle üle, kas õigem ja parem on nö klassikaline ja vana ning tootev majandus, mis teeb midagi päriselt, või siis bitte ühest serverist teise serverisse liigutav IT-äri, siis geo-teadused toovad need mõlemad maailmad kokku. Lisaks on geoloogia oma olemuselt ühe jalaga väga kaugetes aegades, vaadates miljardite aastate taguseid elu tekke protsesse, ning teisalt kaugel tulevikus, kavandades tänapäevaste vahenditega näiteks toormete uurimist ja kaevandamist asteroididel.

Just infotehnoloogia aktiivsem kasutuselevõtt geoloogias annab võimaluse töödelda suuri andmemahte ning modelleerida efektiivselt Maal toimuvaid geoloogilisi protsesse. Sel moel saame seostada geoloogiat paremini erinevate valdkondadega ja nii veelgi rohkem väärtust luua – olgu selleks kliima-uuringud, okeanograafia, keskkonnatehnoloogia või näiteks säästva arengu propageerimine ja elu parendamine globaalsetes mastaapides.

Tulevikuprojektid ootavad järelkasvu

Vaadates täna juba teadaolevaid tulevikuprojekte geoloogia alal näeme selgelt, et suurem osa neist polegi sugugi põlevkiviga seotud. Kuigi nii Eestis kui ka mujal maailmas soovitakse üha enam leida uusi võimalusi põlevkiviressursside kasutuselevõtuks, ootavad ka paljud teised suurprojektid peatselt tööle suuremal hulgal geolooge ja mäeinsenere. Eesti kontekstis ootab näiteks uue põlevkonna geolooge ja mäeinsenere kavandatav Tallinna-Helsingi tunnel, Rail Baltic, fosforiidiuuringud, Jõhvi rauamaagileiukoht ja vastloodud Eesti Geoloogiateenistus. Maailmas on tööpõld aga tõeliselt piiritu.

Juba täna jahivad Eesti mäetööstusettevõtted, projekteerimis- ja ehitusfirmad tudengeid koolipingist ja meelitavad neid atraktiivsete stipendiumidega enda juurde praktiseerima, et sel moel ettevõttesse järelkasvu luua. Ja ega tudengitel saagi selle vastu midagi olla, sest üldjuhul on tulevik neile helde - ainuüksi Eestis on maapõuespetsialistide keskmine sissetulek Eesti keskmisest 1,3 korda suurem, rääkimata välismaal tegutsevate kolleegide teenistusest.

Olukorras, kus põhikooli ega ka gümnaasiumi riiklik õppekava praktiliselt geoloogiat ei puuduta, on kõige keerulisemas olukorras noored ise, kes ei oska ise selle peale tullagi. Samas avaneb nii geoloogia ja mäenduse kui ka laiemalt geo-teaduste suunal õppivatele tudengitele võimalus käia praktikumidel Euroopas ning võtta osa väga mitmekülgsetest ülemaailmsetest teadusprojektidest. Veelgi laiemad võimalused avanevad geoloogia ja mäeinseneri eriala lõpetajatele, sest nendel erialadel on tööturg juba aastaid rahvusvaheline.

Selleks aga, et saada esimest maiku geo-teadustest, korraldab TTÜ geoloogia instituut gümnasistidele tänavu esimest korda talvekooli, et mitmekesistada meie noorte talentide tulevasi erialavalikuid.

Talvekool toimub neljal järjestikusel laupäeval: 20.01, 27.01, 3.02 ja 10.02.2018 ning sellele saab jätkuvalt registreerida aadressil [e-mail]!