Need on esimesed kindlad andmed, mis tõendavad, et 1987. aastal allkirjastatud Montréali protokoll on olnud edukas ja kloori hulk osooniaugus on vähenemas.

Nimelt keelustati 30 aasta tagasi keemilised ühendid, mida omal ajal kasutati laialdaselt aerosoolides, keemilises puhastuses ja külmkappides – osoonikihi taastumisele on kaasa aidanud freoonidest ehk klorofluorosüsinikest pärineva kloori hulga kahanemine atmosfääris.

Esimesed NASA Aura satelliidiga mõõtmised tehti 2005. aastal ja praeguseks on arvutatud, et rohkem kui kümne aastaga on osoonikihi kahenemine 20% vähenenud. Osooniaugu suurus muutub aastaajuti, olles kõige suurem septembris-oktoobris, lõunapoolkera talve lõpus. Just siis on mõõtmised tehtud.

20–30 kilomeetri kõrgusel Maa pinna kohal laiuv osoonikiht kaitseb planeeti Päikese kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Hõrenenud osooniga piirkond ehk osooniauk avastati 1985. aastal, kui teadlased märkasid, et osooni koguhulk Antarktika kohal väheneb.

Osooniaugu täieliku sulgumiseni läheb aga veel kaua aega. Seda hõrendavatel molekulidel on väga pikk eluiga ning kihi täielikuks paranemiseks kulub veel mitukümmend aastat.

Vaata videost NASA teadlase Susan Strahani selgitust:


Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena