Eestis hakkas kehtima Amsterdami null – millised kohad ja kui palju kõrgust juurde said?
Amsterdami nulli (Normaal Amsterdams Peil) kasutusele võtmisega Eesti kõrgussüsteemi arvestamisel muutus Eesti ruumiandmebaasides ja kaartidel, näiteks Eesti põhikaardil, aga ka merekaartidel ja maakaartidel, 15-24 cm kõrgemaks. Lõuna-Eesti "kerkis" keskmiselt 15 cm, Pärnumaa 19 cm, Ida-Virumaa 20 cm, Põhja-Eesti 23 cm ja Hiiumaa 24 cm.
Näiteks Eesti kõrgeim tipp Suur Munamägi sai paar sentimeetrit juurde: praeguse 317,2 meetri asemel on see 317,4 meetrit kõrge. Otepää kõrgustikus asuv Kuutsemägi, mis on paljude talispordi sõprade sihtkoht, sai ametlikuks kõrguseks 218,0 meetrit. Ida-Virumaa kõrgeim inimtekkeline tehismägi Kohtla-Järvel on edaspidi täpselt 167,7 meetrit kõrge.
Samuti muutusid reaalajas ja erinevates süsteemides esitatavad meretaseme väärtused. Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituut, mis esitab läbi Meretaseme Infosüsteemi reaalaja meretasemeid kui 48-tunni prognoosi, kasutab nüüdsest andmeid kahes kõrgussüsteemis, nii uues kui ka vanas süsteemis, kuni uuele süsteemile ülemineku aja lõpuni.
Infosüsteem loodi pärast 2005. aasta erakordset 9. jaanuari tormi, kui tervel Eesti rannikul registreeriti vaatlusajaloo kõrgeimad veeseisud ning on oluliseks abimeheks tulevaste selliste olukordade prognoosimisel ja võimalike ettevalmistuste tegemisel.
Miks kõrgussüsteemi muudeti?
Üks põhjusi, miks Eesti uuele kõrgussüsteemile üle läheb, on asjaolu, et enamik Euroopa riikidest, nende seas meile lähimad riigid Soome, Norra, Rootsi, Läti ja Leedu kasutavad just seda süsteemi. Põhjamaades kehtib see 2010. aastast, Lätis 2014. ja Leedus 2016. aastast.
Teine põhjus uuele kõrgussüsteemile üleminekuks on senise süsteemi vananemine.
„Euroopa kõrgussüsteemile ülemineku vajaduse on tinginud mitu asjaolu. Balti 1977. aasta kõrgussüsteemi vananemine, selle määratlemisel kasutatud ebatäpsed füüsikalised parameetrid ja soov olla Euroopaga ühtses kõrgussüsteemis,“ selgitas Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.
2000. aastaks oli ligi 47% senistest riikliku kõrgusvõrgu märkidest hävinud, mis muutis kõrgusmäärangu ajamahukaks ja kulukaks. Nüüdseks on Maa-amet korraldanud riikliku kõrgusvõrgu ajakohastamise, mis lubab lähteandmestikuna ka täpsemat kõrgusmäärangut GPS-vastuvõtjatega.
Kellele uus süsteem kasu toob?
Nagu mainitud, on Amsterdami null kasutusel enamikus Euroopa riikides ja Eesti liitumine uue kõrgussüsteemiga muutis asjaajamise oluliselt lihtsamaks. Kahe erineva kõrgussüsteemi kasutamine võis tekitada suuri arusaamatusi ja sellega kaasnevat võimalikku majanduslikku kahju. Nüüd saab rahvusvaheliste projekteerimis- ja ehitusprojektide puhul saab ühtset süsteemi kasutada ega pea tegelema ümberarvutamistega. Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline ruumiandmete vahetus muutub lihtsamaks.
Olulise mõjuna kaob vajadus kahe kõrgussüsteemi erisuste arvestamiseks merenavigatsioonis, näiteks veesõidukite Eesti sadamatesse sisenemisel. Uue kõrgussüsteemi korral on ka Euroopa Liitu kuuluvate Läänemereäärsete riikide merenavigatsioonikaardid ja sadamate laevateede sügavusandmed ühtses kõrgussüsteemis.
Muudatusel on positiivne mõju riigipiiriülestele projektidele, näiteks muutub lihtsamaks ka Rail Balticu trassi projekteerimine.
Kahe süsteemi üleminekuperiood kestab kolm kuud 31. märtsini.
Vaata maa-ameti videost, mida Amsterdami nulli kasutuselevõtt muudab:
