Kuidas luuakse loomatoitu? See on peen kunst, mille tulemus peab meeldima nii lemmikule kui ka tema peremehele
Suupärastusainetega töötlemata tükk kuiv-lemmikloomatoitu on suuresti maitsetu.
Mitmesugustest jahudest ja rasvadest valmistatud, nisu ja sojaga tasakaalustatud „krõbinad“ ei ärata enamikus kodustatud loomadest erilist huvi.
Koerad on neid nõus sööma, aga suurema entusiasmita; kassid jätavad pigem põrandale kuivama. Teraviljade suhtes ükskõiksed loomad vajavad toidukausi tühjendamiseks mingisugust täiendavat motivatsiooni.
2016. aastal osteti maailmas 63,73 miljardi euro eest lemmikloomatoitu, sestap on tootjad oma kuivtoiduvaliku ahvatlevamaks muutmisel appi võtnud täppisteaduse, täpsemalt maitse-eksperdid ettevõtetest nagu AFB ja Kemin, kus töötatakse välja lemmikloomade isu äratamiseks mõeldud „suupärastusaineid“ (ingl palatants).
Kuna koerad-kassid rääkida ei oska, näitavad maitsmiskatsed ainult kuivtoidu ahvatlevuse määra. Märgtoit, mis võib küll suupärastajaid sisaldada, on enamasti ka eraldi võttes piisavalt maitseküllane.
Toidukausi-katse raames pakutakse loomadele kaht eri toitu ja mõõdetakse konkreetseid kriteeriumeid, nagu seda, kui kiiresti loom kausile läheneb, kummast kausist hakatakse enne sööma, kui kaua kulub aega kausi tühjendamiseks, kas loom katkestab söömise ja naaseb hiljem kausi juurde, ning mõnikord sedagi, kui kaua aega püsib loom koonupidi toidus võrreldes sellega, kui kaua toit on talle kättesaadav olnud.
„Nendega tuleb ümber käia nagu väikelastega,“ kommenteeris USA-s Philadelphias tegutseva Monelli keemiliste tajude keskuse juhataja asetäitja dr Nancy Rawson. „Nad ei oska end sõnadega väljendada, mistõttu tuleb pöörata tähelepanu nende käitumisele.“
Näiteks on kassid suisa hullud polüfosfaatide järele — need on lisandid, millega kassitoitusid maitsestatakse umbes samamoodi nagu inimesed toidule soola puistavad.
Pealeselle on X-tähe kujulised krõbinad kassidele mugavamad närida, mis tähendab, et kentsakad eenduvad osad pole loodud ainult inimeste lõbustamiseks. Kassidel pole nimelt purihambaid, seega murduvad erikujulised graanulid nende lõugade vahel lihtsamini väiksemateks ja suupärasemateks.
Koerad pole kaugeltki sama valivad. „Meie uuring näitas, et koerad eelistavad tõust sõltumata alati kõige suurema läbimõõduga kuivtoidugraanuleid,“ selgitas Rawson.
„Üheks olulisemaks eesmärgiks koeratoidu loomisel on koerte hammaste puhastamine. Teiseks peaks toidu kuju ja konsistents nende söömishoogu pidurdama, et nad korraga liiga palju sisse ei ahmiks.“
„Koertele on loomuomane soov teha heameelt,“ lisas ta. „Nad pistaksid pintslisse kas või kausitäie kive, kui peremees selle neile ette paneks. Suupärastavaid aineid lisatakse nende toidule eelkõige selleks, et toit paremini säiliks.“
Ja ehkki koerte jaoks on lõhnad olulised, ei ole kuivtoidukoti avamisel valla pääsev aroom rangelt võttes neile mõeldud. Suurem osa toote lõhnast ja välimusest on disainitud pigem inimeste peibutamiseks.
Kui AFB arvestaks toitude loomisel ainult sellega, mis koeri pöördesse ajab — nagu valkude lagunemisel tekkivad, inimeste jaoks vägagi eemaletõukava lehaga ühendid —, ei ostaks nende peremehed sama toodet kaks korda.
„Kotti kanalihast valmistatud kuivtoitu avades eeldame me, et see lõhnab nagu kana,“ kommenteeris rawson. „Sellepärast on suupärastusaine-tootjate ülesandeks n-ö teenida kaht isandat.“
Lemmikloomatoidu-tootjate jaoks on küsimus, kuidas toit looma organismist väljub, peaaegu sama oluline kui see, mil määral klientuur selle söömist naudib. Tuleb välja, et toidu värvimine, mis võib küll peremehe silma rõõmustada, pole eriti mõistlik mõte, kui kass vaibale oksendab.
Suupärastusainete hulka võidakse lisada ka rooja tahkestavaid ühendeid, mis teevad lemmiku järelt koristamise hõlpsamaks. Kas olete kunagi mõelnud, mis teeb mõned koeratoidu-sordid sobilikeks just kutsikatele? Peale suurema kalorsuse on selleks osalt omadus vähendada vedelate väljaheidete hulka noorematel koertel.
Lemmikloomatoidu-tootjad on pidevalt ametis väljaheidete mahu optimeerimisega. Samuti on oluline eesmärk ebameeldivate lõhnade vähendamine.
Viimasel ajal on lemmikloomatoidu-konglomeraadid asunud rahuldama nähtavasti kasvavat nõudlust sellise toidu järele, mis meenutab inimtoidu-portsjoneid. Näiteks on Purina täiskohaga tööle võtnud spetsiaalse lemmikloomatoidu-gurmeekoka ning pakub kassidele kõrgema kvaliteediklassi eineid, mis sisaldavad grillkana ja vasikafileed.
Rawsoni hinnangul pole selline mood järgimist väärt. „Üks peamiseid probleeme toiduainetööstuses on jätkusuutlikkus,“ rõhutas ta. „Me tarvitame lemmikloomatoidu tootmiseks ära miljoneid tonne kanaliha, mida võiksid süüa pigem inimesed. Lihasööjad loomad on kohastunud toituma siseelunditest ja rapetest. Põhiliselt neist peakski lemmikloomatoitu valmistama.“
