GALERII | Kuidas jõulutraditsioonid tagasi eestlaste ellu pugesid

Kui nõukogude ajal tähistati näärisid, ning jõulutraditsioone järgiti vaid oma turvaliste koduseinte vahel, siis peale 1991. aasta augustit pöördusid eestlased tagasi oma kunagiste traditsioonide juurde. Kuusk Raekoja platsil, piparkoogid, verivorstid ning paljugi muud leidsid taaskord tee meieni ning EPL'i arhiivides on see ka dokumenteeritud.

Näärivana ja Lumehelbeke olid duo, kes nõukogude ajal aastavahetuse paiku peamiselt lastele kinke tõid, Eesti ajal on aga jõuluvana jõululaupäeval see keda pikisilmi oodatakse

Kui vene ajal poes müüdav verivorst polnud just suurim asi, siis iseseisvumisega naasesid laudadele ka need õiged lambasooles tehtud vorstikesed

Tallinnas on esinduskuusk alati olemas olnud, kuid pikki aastaid polnud Raekoja platsil jõulude ajal kuuske. Peale pikki aastaid ootamist oli 1986. aastal aga jõuluaegu kuusk platsil olemas, millega nüüdseks oleme juba üle maailma kuulsad

Kuigi ka piparkoogitaigent tehti kodus kogu aeg, toodi jõuluteemalised küpsetised, mis olid värviliselt glasuuritud ning muuhulgas ka ingli ning jõuluteemalised, avalikkuse ette aga hiljem

Jõulukaardid ja jõulumuusika olid samuti rõõmud, mida oma kodu seinte vahel sai nautida. Muusikat sai varem Soome raadiost kuulata, kaarte vaid omakeskis vahetada

Kallid lugejad, kas ja kuidas Teie peres iseseisvumisega jõuluaeg muutus ning mis traditsioonid uuesti kasutusele võeti?