Väga pikad plaanid: NASA kavatseb aastal 2069 sondi Alpha Centauri poole saata
Engadget vahendab, et New Scientist andmetel NASA planeetidevaheliste sondide ehitamisega tegelevas reaktiivmootorite laboris (Jet Propulsion Laboratory) üks tiim hakanud 52 aasta pärast startivaks missiooniks valmistuma. See saadetaks teele Apollo 11 Kuule jõudmise sajanda aastapäeva paiku.
Kentauri tähtkujus asuv Alpha Centauri on meile lähim tähesüsteem, paiknedes umbes 4,4 valgusaasta kaugusel. Sellesse kuulub kolm tähte - juba ammu tuntud Alpha Centauri kaksiktähed ja tuhm punane kääbustäht Proxima Centauri. See avastati 1915. aastal ning mis käib orbiidil ümber kaksiktähe, orbiidi kaugus on umbes 0,2 valgusaastat ehk 13 000 astronoomilist ühikut.
Proxima Centauri enda orbiidilt on aga leitud planeet nimega Proxima Centauri b, mis võiks arvutuste järgi paikneda elusoosivas tsoonis (tõsi, kuna Proxima Centauri ise on aktiivne täht, tabab planeeti ilmselt 2000 korda rohkem päikesetuult kui Maad).
Kauges tulevikus startiv sond lähekski just seda planeeti uurima ja sealt elumärke otsima.
Põhjus, miks start alles sellesse aega plaanitud on, seisneb selles, et vastavat tehnoloogiat pole lihtsalt praegu veel olemas. JPL loodab, et mootorid arenevad selleks ajaks nii kaugele, et tähesüsteemi saadetud sondi andmeid saab lugeda mingil mõttekal hetkel. Kui Alpha Centaurini lennata aparaadiga, mille kiirus on kümnendik valguse kiirusest, võtab reis sinna aega 44 aastat. See tähendab, et 2069. aastal startiv sond jõuaks kõige varem kohale aastal 2113 ja selle naasmine võtaks veel 44 aastat aega.
Engadget märgib aga, et on tähelepanuväärne, et NASA üldse nii kaugesse minevikku ette mõtleb, kui arvestada, et vahepeal võivad toimuda mitmed eelarvekärped, administratsiooni vahetused ja töörütmi ümber pöörata poliitilised otsused.
Samas tasub meeles pidada sedagi, et vene miljardär Juri Milneri rahastatav projekt nimega Breakthrough Starshot loodab ülitillukese "kosmosepurjeka" laserkiirtest kantuna tähesüsteemi toimetada juba palju varem ja teha seda palju kiiremini, lennates lausa viiendiku valguskiirusega.
