Seetõttu on loomulik, et laiem üldsus on hakanud selle (ja üldse eri krüptorahade) vastu elavat huvi tundma ja otsib võimalusi selle tootmiseks.

Bitcoin eksisteerib digikujul, nii et selle nii-öelda kaevandamine toimub piisavalt võimsa arvuti ja graafikakaardi ning tarkvara koostöös.

Seda saab luua vaid kindla koguse, millest ümmarguselt neli viiendikku on juba loodud.

Seda on krüptorahahuvilisel ehk kurvastav kuulda, aga samas maailmale on pigem kasulik, et Bitcoini enam ei kaevandata. Seda muidugi eeldusel, et teised populaarsed variandid asemele ei tule. Bitcoini loomiseks tohutu suur vajalik energiatarbimine kurnab ju keskkonda.

Ühendkuningriigis ilmunud uuring ütleb, et Bitcoini kaevandamine neelab hetkel enam energiat kui 159 maailma riiki üksikuna võrrelduna. Või siis 20 Euroopa riiki üksikuna.

ekraanitõmmis (powercompare.co.uk)

Nagu pildilt näha, on Euroopas veel üsna vähe riike, mis kulutavad vähem energiat kui maailmselt Bitcoini loomiseks kulub. Kõik kolm Baltimaad on nende väheste hulgas.

Võrdluseks: terves Aafrikas on ainult kolm riiki, mis kulutavad rohkem elektrienergiat kui Bitcoini arvutamine. Need on Egiptus, Lõuna-Aafrika vabariik ja Alžeeria.

Bitcoini tootmine kulutab uuringu järgi 20. novembri seisuga 29,05 TWh (teravatt-tundi), mis on 0,13% kogu maailma tänasest energiatarbimisest.

Number võib veel kasvada. Ainuüksi uringu ilmumisele eelnenud kuul kasvas see 30% võrra. Kui kasv jätkub sama võimsalt, siis 2019. aasta oktoobriks oleks elektritarve võrreldav kogu Ühendkuningriigis tarbitavaga.