Urmas Laansoo annab nõu | Kuidas kasvatada kodus mandariine?
Tsitruseliste seemneid võib külvata aasta läbi, kuid paremini sobib selleks kevad ja suvi, sest valgemal ajal idanenud seemnetest kasvavad tugevamad taimed. Külviks ei sobi liigselt väetatud või liiga rammusad mullad.
Parim külvimuld on puhas lehemuld, mille hulka on segatud ¼ kuni 1/5 puhast pestud ehitusliiva. Kui sellist ei ole käepärast, sobib ka külvi ja pikeerimismuld. Väetistega rikastatud spetsiaalne tsitruseliste erimuld võib idandi õrna ja habrast idujuurt põletada, kuid sobib suurepäraselt hiljem noortaimede pikeerimiseks või ümberistutamiseks.
Viljast leitud seemned tuleb esmalt leige veega üleliigsetest vilja jäänustest pesta, et vältida roiskumist. Seejärel seemned kuivatatakse vett imava paberiga ja külvatakse kuni kolmekordse seemne läbimõõdu sügavusele 8-10 cm läbimõõduga potti.
Ühte potti on parem külvata üht liiki seemneid, apelsini- sidruni ja mandariini seemneid läbisegi külvates idanevad nad ebaühtlaselt ja noori taimi on esialgu üksteisest keerukas eristada. Liiga sügavale külvatud seemned ei pruugi idaneda või iduvars ei jaksa valguse kätte kasvada ning kängub.
Kauem toas seisnud või läbikuivanud seemneid tuleks enne külvi toaleiges vees üks ööpäev leotada. Pinnaletõusnud kõlujad seemned külviks ei sobi. Peale külvamist ja mullaga katmist külvi kastetakse leige veega, nii et kogu potimuld märguks.
Edaspidi kastetakse vaid siis, kui muld hakkab kuivama või heledamaks tõmbuma. Pidevalt liigniiske külv võib põhjustada seemnete nakatumist patogeenidega. Külvist idanemiseni kulub enamasti 3-4 nädalat. Mida soojem on idanemispaik, seda kiiremini seemned idanevad. Tsitruselistele on iseloomulik polüembrüoonia ehk rohkelootelisus. See on nähtus, kus ühest seemnealgmest kujuneb mitu loodet. Ei maksa ehmuda, kui ühe mandariiniseemne idanedes saame 3 taime.
Kui külvasime ühte potti rohkem seemneid, siis tuleks idandid ehk tõusmed sõrmepikkustena pikeerida ühe- või mõnekaupa väiksematesse pottidesse. Istanduste taimi paljundatakse enamasti pookimise teel nagu õunapuid. Seemnest kasvatades kulub tsitruselisel idanemisest õitsemiseni 8-10 a, vahel kauem. Õitsemise algust mõjutavad võra kujundamine ja kasvutingimused.
Õied ei moodustu mitte tüvele ega võraharule, vaid alles peenemale mitmenda järgu oksale. Harunemist soodustab varte kevadine tagasilõikus veebruaris või märtsi alguses. Õitsev sidruni-, apelsini- või greibipuu on imeilusate valgete, magusalt lõhnavate tähtjate õitega. Poogitud või pistikutega paljundatud sidruni- ja kalamondiinipuud on meil müügil juba õitsevana või viljuvana.
Kodus õnnestub tsitruseliste kasvatamine paremini talvel jahedamas ruumis, kus temperatuur jääb alla +20ºC. Igihaljaste tsitruseliste talvise lehtede massilise varisemise vältimiseks võib neid fütolambiga lisavalgustada 10-12 tundi ööpäevas (näiteks kell 8-20). Kui kasvatada tsitruselisi talveaias või avaras valgusküllases nurgaaknaga toas, pole lisavalgustamine hädavajalik.
Oluline on jälgida kastmisvee ja väetiselahuse happesust. Kõige paremini kasvavad tsitruselised substraadis, mille pH on 6-7 (nõrgalt happeline kuni neutraalne). Vältima peaks lubjarikkaid aluselisi ja liiga happelisi turbasubstraate. Kodust kraanivett saab kastmiseks sobilikumaks muuta, lisades veele natuke oksaal- või sidrunhapet, sidrunimahla või kasta veega, milles on leotatud sidrunikesti. Hästi sobib kastmiseks vihmavesi. Väetamiseks sobib hapulembestele taimedele sobiliku väetiselahusega väetamine kasvuperioodil märtsist septembrini 2-3 korda kuus. Noort taime istutatakse ümber igal kevadel, vanemaid harvem. Kui puu ei vilju, võib teed teha ka lehtedest.
