Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Tallinn – maailma vanima avaliku jõulupuu linn

Tallinna ja Riia vahel on olnud tuline vaidlus selle üle, kummas linnas pandi püsti Euroopa esimene avalik kuusepuu. Jüri Kuuskemaa on hiilgavalt tõestanud, et esimene oli Tallinn 1441. aastal. Riias on vastav teada alles 1510. aastast.

Tallinna Mustpeade vennaskonna pidujootude määruses aastateks 1513-1514 nimetatakse puud, mis seati nii jõuludeks kui ka vastlapäevaks üles Mustpeade majas Pikas tänavas. Puule kinnitati tõrvikud ja lõpuks viidi see pidulikus rongkäigus muusika saatel turuplatsile.

See vana teade annab aluse kinnitada, et hiljemalt 1513. aastal oli Tallinnas komme kanda kuuske raekoja ette. Pole aga teada, kas jõulukuusk seal kohe põletati, nagu veidi aega hiljem toodud vastlakuusk, või jäi see linnarahva rõõmuks kuni kolmekuningapäevani väljakule püsti.

See teade Tallinna jõulude korraldusest on tõesti kolme aasta võrra hilisem kui andmed Riia vastlakuusest. Aga just nimelt vastlakuusest, mitte jõulukuusest. Isand Kuuskemaa küsibki, kas vastlakuuske saab nimetada jõulupuuks. Seevastu on teada, et Tallinnas oli tõesti kaks kuuske, üks jõulude, teine vastlapidustuste ajal.

Jüri Kuuskemaa on aga leidnud veelgi vanema viite Tallinna jõulukuusest kui maailma vanimast teadaolevast jõulupuust. Nimelt on linna 1441. aasta majanduskulude aruandes märgitud, et raelaekast tasuti muusikutele, kes 25. detsembril puhusid pasunaid ja mängisid kuuse juures. See komme osutus siis ligi sajandi jagu arvatust vanemaks.

Riia vastlapuu teate ajaks hakkas Tallinnas kuuse Raekoja platsile kandmise komme juba alla käima. 1515. aastaks, mil see traditsioon pidanuks Tallinnas veel üpris uus olema, oli ta siin oma piduliku rituaali võlu ja algse sära kaotanud ning sellest oli saamas lihtlabane jant. Tallinna raad keelas seepärast kuuse all tantsimise, sündsusetute laulude laulmise ning napsitamise.

Tallinna mustpeade 1442. aasta kuluaruandes on ka kirje "Puud maalida", mida Kuuskemaa tõlgendab kui kuuske ehtinud paberist rooside värvimist. 1441. aasta dokumendis seisab aga umbmäärane väljend "puud kandma". Siiski võib seda seostada kuusepuu kandmise traditsiooniga Raekoja platsile. See vana elujõuline tava elas edasi veel ka pärast Põhjasõda.

Venemaa tookordne valitseja Peeter I viibis Tallinnas kokku üheksal korral. Esimest korda oli ta toonases Revalis 1711. aasta detsembris jõulude paiku. Tsaar käis korduvalt Mustpeade majas, viibis Niguliste kirikus, raekojas, Eestimaa rüütelkonna hoones, külastas paljude ülikute kodusid.

Samuti võttis Mustpeade vennaskonna auliikmeks valitud tsaar osa jõulukuuse püstitamisest. Tema Tsaarilik Kõrgus suvatses oma isikliku majesteediõla panna alla kuusele, mida Mustpead põlise tava kohaselt kandsid oma majast Pikal tänaval Suurturule, tänasele raekoja platsile ülesseadmiseks. Rituaali saatsid muusika ja ringtants.

Kaasaegne komme panna Raekoja platsile jõulukuusk sai alguse 1931. aastal.

Kasutatud on Jüri Kuuskemaa raamatut "Vana Tallinna pärimused ja tõsilood".

Järgmisel korral räägime Kalamajas asunud õigeusu puitkirikust.