Vaade saja aasta tagusesse kööki: esemed, mis olid olemas igal tublil perenaisel maitsva pühadelaua jaoks!

Eesti Ajaloomuuseumi kultuuriloolises kogus on arvel mitmeid põnevaid köögiriistu- ja masinaid, mida kasutasid Eesti perenaised sajand tagasi. Toome lugejateni mõned vahvamad leiud!

Sülti peetakse saksa toidukultuuri panuseks Euroopa kööki ning sealt kaudu levis sülditegu ka Eestis. Varasemal ajal keedeti sülti (jaheliha) üldiselt lamba ja vasika peast ning jalgadest pühadeks ja pidudeks, kui loom tapeti. 19. sajandi teisel poolel, kui seapea ja –jalad jõulu- ja vastlatoiduna olid taandumas, hakati sülti tegema ka sealihast.

1930. aastate ajakirjanduses soovitati sülti kui maitsvat ja odavat toitu. Seda tootsid ka lihavabrikud, näiteks Estonia vorstivabriku toodangus oli see üks populaarsemaid artikleid, mida müüdi umbes tuhat kaussi päevas. Sellest ajast pärinevad ka Tartu Alumiiniumi Vabrikus (TAV) tehtud „Esto“ süldivormid.

See kahe poolega koogivorm on valmistatud samuti TAV´is 1930. aastate teises pooles. Sel ajal ilmunud kokaraamatutes soovitati suveks küpsetada biskviittorti vahukoore ja maasikatega, kevadeks aga muretainast rabarberikooki biskviitkattega.

Müügil olid nii kodumaised kui imporditud küpsetuspulbrid, kreemide ja võõpade toonimiseks hakati kasutama kondiitrivärve. Perenaised said õppida kokandust keedukursustel ja kodumajanduskoolides.

Nende toredate plekkvormidega tehti piparkooke sajand tagasi ühes Tallinna kodus. Piparkookidel on tegelikult väga pikk ajalugu ja need on algselt pärit idamaadest. Mee- või siirupikookide tainale lisati palju maitsaeaineid, eriti aga pipart, millest tuleb kookide nimi.

Piparkookide valmistamise oskus jõudis Eestisse Saksa meistrite vahendusel. 17. sajandi algul pidi Tallinnas pagarmeistri ametisse soovija tegema proovitööna muuhulgas ka soola- ja piparkooki. 19. sajandi baltisaksa kokaraamatutes oli piparkookide valik rikkalik.

1842. aastal asutati Tartus Elmar Boeningu piparkoogivabrik, mis tegutses 1930. aastate lõpuni. Selleks ajaks olid piparkoogid muutunud armastatud jõulumaiuseks kõigis Eesti peredes. Erikujulisi suhkruvõõbaga kaunistatud piparkooke riputati ka jõulukuuse külge ning neid oli tore teistele
kinkida.

Forte koostöörubriik Eesti Ajaloomuusemiga toob Maarjamäe muuseumikompleksi avamiseni vabariigi 100. sünnipäeval teieni põnevad lood ning unikaalsed leiud kogude varasalvest! Kõik lood leiad SIIT!