Põhja-Islandil kaevatakse välja haruldast viikingiaaret
Põhja-Islandis Eyjafjordi juures tegid arheoloogid tähelepanuväärse leiu. Praeguseks on nad sealt leidnud kuus viikingiaja hauda, mille lahti kaevamisel tuli välja sadu 10. sajandist pärit esemeid, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.
Kuuest hauast kaks on lõpuni lahti kaevatud. Need on väga tähelepanuväärsed, sest tegu on Islandil harva esinevate nn paadimatustega. Sellist matmisviisi said endale lubada ainult rikkad viikingid.
Lahkunud viiking asetati pärast surma paati, mis seejärel maeti maapinda ja kaeti pinnasega, nii et tekkis kõrgem kääbas.
Haudade teine eripära on nende pikkus. Ühe haua pikkus on kaheksa-üheksa meetrit, ja selliseid suuri haudu pole Islandil varem kohatud. Arheoloogid eeldavad, et sellised hauad on iseloomulikud ainult sellele piirkonnale.
Väljakaevamiste alal on looduslik erosioon teinud oma töö, kuid arheoloogiliste väljakaevamiste juht Hildur Gestsdóttir Islandi arheoloogiainstituudist sõnas, et aarded lausa tulvavad maapinnast välja.
Islandi vanimaajalooüriku „Islendingabók“ järgi asustasid Islandi 9. sajandil Lääne-Norra aladelt tulnud viikingid. Enne seda oli saar asustamata, kuid seal võis elada mõni iiri munk, kelle viikingite saabumine maalt välja ajas.
Maeti oma paadis
Laevad ja paadid olid viikingite kõige hinnalisem vara. Kõrgest seisusest viiking maeti seepärast oma laeva või paati koos kõigi isiklike esemetega. Laeva- ja paadimatust tunti nii Norras, Taanis, Islandil, Inglismaal kui ka Šotimaal.
Sajad leiud
* Arheoloogid leidsid haudadest palju pärleid.
* Põhja-Islandil Dysnesis on praeguseks välja kaevatud kolm pikka oda.
* Kaks mõõka olid maapinnas enam kui 1000 aasta jooksul kattunud paksu roostega.
* Haudades oli ka kolm kilpi, mille keskel oli kupal.