"Nahavärvi peetakse sageli üheks rassitunnuseks, kuid see on väga kohutav näide. Seda geneetilisel tasandil vaadates ei järgi see taoliste lahtrite piire kohe üldse mitte. Bioloogilises mõttes ei ole rasse olemas," nentis Sarah Tishkoff, Pennsylvania ülikooli geneetikaprofessor ERR Novaatorile.
Paljude inimeste nahavärvi oluliselt mõjutavate geenivariantide vanus ulatub Tishkoffi hiljuti ilmunud töö kohaselt sadade tuhandete aastateni. Need kerkisid esile enne inimeste suuremat väljarännet Aafrikast ja mõnel juhul enne nüüdisinimeste kui liigi sündi.
"Mitmed eurooplastele heleda nahatooni andvatest geenivariantidest on pärit tegelikult Aafrikast," sõnas geeniteadlane.
Näiteks leiab heledamate silmade, juuste ja nahavärviga seostavate geenide HERC2 ja OCA2 alleele nii eurooplaste kui ka Botswanas elavate bušmanite genoomist. Hinnanguliselt tekkisid mutatsioonid juba umbes miljoni aasta eest.
Kõige tumedama nahatooni taga olevad muutused geenis MFSD12 on vaid poole miljoni aasta vanused.
