Arvutis ärkab mõistus: tehisintellekti järgmine arengutase on tehislik üldintelligentsus

Meile meeldis uskuda, et arvutid võivad lahendada hästi küll loogikaülesandeid, ent ei suuda kunagi jäljendada inimlikku intuitsiooni. Nüüd aga võitis arvuti inimest maailma kõige raskemas lauamängus, mida saab võita üksnes intuitsiooni abiga.

Millal saavad masinad teadvuse ja tunded ning kas nad lepivad siis lihtsalt inimese teenimisega? (küsib ajakiri Imeline Teadus)

Arvuti sooritatud käik oli nii ebaharilik, et ükski GO-lauamängu luust ja lihast ekspert poleks selle peale tulnud.

Lõuna-Korea pealinnas Soulis oli käimas duell arvuti­programmi AlphaGo ja go-mängu suurmeistri Lee Sedoli vahel. Arvuti tehtud käik nr 37 kujunes mängu pöördepunktiks, kuid esialgu arvasid pealtvaatajad, et kompuuter oli hakkama saanud prohmakaga. Kõik nad nägid aga oma imestuseks, et lõpuks võitis arvuti just tänu sellele käigule.

AlphaGo – Google’i omanduses oleva firma DeepMind välja töötatud mängualgoritm – võitis suurmeistrit lõpuks viiest mängust neljas. Selle mullu märtsis peetud võistluse kuulutasid paljud eksperdid olu­liseks verstapostiks tehisintellekti väljaarendamise teel.

Go-mängu eesmärk on piirata sisse vastase nupud ja vallutada võimalikult suur territoorium 38-l üksteisega ristuval joonel. Go-mängu peetakse kõigist lauamängudest kõige keerulisemaks.

Põhjuseks on asjaolu, et go nuppude võimalikke kombinatsioone on rohkem kui universumis aatomeid. Seetõttu ei saa arvutid seda mängu võita pelgalt arvutus­võimsuse abil nagu on võimalik males, milles arvuti DeepBlue võitis inimest juba 1997. aastal.

Go võitmiseks on tarvis midagi, mida inimesed on seni pidanud üksnes endale kuuluvaks: intuitsiooni. Arvuti suutis inimest keerulises go-mängus võita aga kümmekond aastat varem, kui tehisintellekti asjatundjad ennustasid.

Enamgi veel: arvuti leiutas uue käigu, mille peale inimesed polnud go 2500 aasta pikkuse ajaloo vältel tulnud.

Võib-olla hakkame alles nüüd aimama inimaju matkiva ja ületava tehisintellekti kontuure. Kui sel võib esineda geniaalsusesähvatusi, siis võib sel – või temal? – esineda ka teisi inimlikke jooni. Kas tuleviku arvuteid ja roboteid on päris inimestest üldse võimalik eristada?

Arvuti õpib meistritelt

Enamik meist käib juba praegu ringi, tehisintellekt taskus. Digitaalsed assistendid nagu näiteks Apple’i Siri õpivad ära tundma meie hääle ja mõistma meie käsklusi.

Siri ongi tegelikult tehisintellekt, mis suudab õppida uusi asju ja parandada oma võimekust. Kuna Siri suudab esialgu aga tegutseda vaid suhteliselt kitsas töövaldkonnas, ei pea me teda endaga võrdseks.

Teadlased eristavadki tehisintellekti (ingl artificial intelligence; AI) ja tehislikku üldintelligentsust (artificial general intelligence; AGI). Esimene neist on masina võime tajuda konkreetset keskkonda, milles see tegutseb, ja valida võimalikest tegutsemisvariantidest just need, mis tagavad maksimaalse eduvõimaluse. Sellised on nii Siri kui ka paljud teised tänapäevased seadmed.

Tehisliku üldintelligentsuse saavutaks aga selline masin, mis tuleks toime kõigega, mis on jõukohane ka inimajule, sh suudaks lahendada uudseid probleeme ilma eelneva programmeerimiseta.

Tegu oleks masinaga, milles elaks tehislik inimmõistus, ja see on siiani jäänud veel ulmekirjanduse valdkonda, kuid AlphaGo märgib sammu sellise tehismõistuse loomise suunas.

Nimelt valdab AlphaGo keerukat tehismõtlemise tehnikat, mida hüütakse süvaõppeks (ingl deep learning). Selle võime abil õppis ta go-mängu ise algusest peale selgeks, analüüsides mitut miljonit professionaalsete go-mängijate mängitud partiid. Seejärel panid teadlased programmi eri variandid omavahel go-­mängu mängima.

Loe tehisintellekti tekkega kaasnevatest võimalustest ja ohtudest lähemalt detsembrikuu Imelisest Teadusest!