VIDEO | Vene ilmastikusatelliidi põlemine atmosfääris püüti videole
Mäletatavasti startis sel teisipäeval Amuuri oblastis asuvalt Vostotšnõi kosmodroomilt kanderakett, mille turjal oli kokku 19 tehiskaaslast, suurim neist ilmasatelliit Meteor-M 2-1. Mingit laadi seni ametlikult täpsustamata inimliku vea tõttu satelliidid aga orbiidile ei jõudnud, vaid kukkusid hoopis ookeani.
Videos näeb, kuidas miski, mis on väidetavalt kolmeastmelise Sojuzi kanderaketi tipus asunud neljas lisaaste ehk "kosmosepuksiiriks" nimetatav Fregat komeedina öötaevas Maa poole langeb. Vaatepilt on isegi mingis mõttes ilus, aga mis seal salata, ilutulestikku on võimalik korraldada ka odavamalt.
Video filmiti British Airwaysi lennul Montrealist Londonisse.
Kui algul öeldi teisipäevase missiooni ebaõnnestumise kohta lihtsalt, et tegu oli mingit laadi inimliku veaga, siis Russian Space Web kirjutab, et Fregati ehitanud NPO Lavotškini tehase spetsialistid teatasid üleeile, et nad on pärast erinevate stsenaariumite läbi käimist leidnud ka tõenäolise - ja üsna uskumatu - põhjuse, miks missioon ebaõnnestus.
Spetsialistid ütlesid, et enne starti ei arvestatud satelliidid orbiidile toimetama pidanud Fregati programmeerimisel seda, et raketistart ei toimu mitte Plessetskist või Baikonurilt, vaid Amuuri oblastist uuelt kosmodroomilt. Seetõttu sattus Fregat pärast kolmandast kanderaketi astmest eraldumist segadusse, arvas, et on kursiga eksinud ja hakkas seda korrigeerima. Kui Fregat alles õiget suunda välja nuputas, hakkas üks mootoritest juba tööle ja Fregat koos satelliitidega vuhises hoopis Maa poole tagasi.
Eile teatas Russian Space Web, et põhjus, miks missioon ebaõnnestus, võis seisneda selles, et kanderaketi ja kosmosepuksiiri güroskoobisüsteemide referentstelgedel oli kümnekraadine erinevus. See viis taaskord selleni, et Fregati lennukontrolliarvuti ei saanud pärast kanderaketist eraldumist aru oma õigest asukohast.
Uurimiskomisjon pidi kogunema täna ja missiooni ebaõnnestumise põhjuste kallal on kuuldavasti plaanis töötada kaks nädalat.