Vaade saja aasta tagusesse kööki: milliseid tööriistu kasutasid toonased perenaised?

Eesti Ajaloomuuseumi kultuuriloolises kogus on arvel mitmeid põnevaid köögiriistu- ja masinaid, mida kasutasid Eesti perenaised sajand tagasi.

Tänapäeval on õunakoorijad majapidamistes igapäevane nähus, tavaliselt aga mõeldud käsitsi kasutamiseks. Ajaloomuuseumi kogudes olevad kaks rauast õunakoorijat on tehtud 19. sajandi lõpus USA ettevõtetes: õunakoorija Golden Medal on Baltimore`i ettevõtte New Scott toode ning õunakoorija Little Star patenteeriti 09. juunil 1885. aastal Hudsoni ettevõttes.

Õunakoorija koosneb koorimisterast ja kolmeharulisest õunahoidjast, mille külge torgatakse õun. Vända ja hammasrataste abil pannakse õun pöörlema ning tera koorima. Mõlemad õunakoorijad kinnitatakse kruviga laua külge.

Aasatel 1850-1890 patenteeriti USA`s üle 100 õunakoorija ja –lõikuri. Sellised perenaiste „abimehed“ said kiiresti väga populaarseteks ja levisid üle maailma. Need jõudsid ka Eesti kodudesse, üks koorija on pärit Pärnust ja teine Tallinnast.

Ühel Pärnu perenaisel oli aga kirsside puhastamisel abiks juba selline tore „masin“ nagu kirsikivide eemaldaja. Ruudukujulisel puidust alusel on lehtrikujuline auguga metallnõuke fajansist alusega, millele asetati kirss. Aluse külge on kinnitatud nupuga ning pidemete vahel liikuv terava otsaga ning spiraalvedruga varb. Varba kiiresti käega alla surudes lööb selle ots kirsikivi marjast välja.

Nõuandeid puuviljatoitude valmistamiseks jagati juba rohkesti ka raamatutes. 1898. aastal ilmus pomoloog Jaan Spuhl-Rotalia raamat „Kodumaa marjad“ ning 1903. aastal Jaan Koori raamat „Magusad söögid, moosid ja sahwtid“.

Forte koostöörubriik Eesti Ajaloomuusemiga toob Maarjamäe muuseumikompleksi avamiseni vabariigi 100. sünnipäeval teieni põnevad lood ning unikaalsed leiud kogude varasalvest! Kõik lood leiad SIIT!