Ajaloolased vastavad: seitse küsimust müstilisest Venemaast

Kui 1917. aasta pöördelised sündmused oleksid läinud teisiti, kas Eesti oleks iseseisvunud? Kas oktoobripööre võib Venemaal korduda? Ning kas mõnes venekeelses ERRi kanalis algab uus saatesari "Müstiline Eesti"? Kõigile nendele publiku küsimustele andsid vastuse ajaloolased David Vseviov, Toomas Hiio ja Jaak Valge.

Vahendab ERR Novaator.

Kui veebruarirevolutsiooni ja oktoobripööret poleks olnud, kas Tartu rahu oleks sellisel kujul sündinud?

Jaak Valge: Olen varemgi proovinud öelda, et lõppkokkuvõttes läheb ajalooprotsess ühte ja samasse kohta välja. Eestile oli selles mõttes tähtsam 1917. aasta Veebruarirevolutsioon. Eesti seisukohalt tähendas iseseisvumine seda, et välja kujunenud olukorras kasutati kõik võimalused ära.

Kui oletame, et mingil põhjusel oleks ajutine valitsus suutnud Petrogradis võimu kindlustada, siis tõenäoliselt oleks ajutine valitsus nii ehk nii pidanud sakslastega rahu sõlmima. Sel juhul oleks Eestit ikkagi ähvardanud Saksa okupatsioon, mida Eesti rahvuslased kartsid rohkem kui bolševikke.

Sakslased olid põhiline hirm, mistõttu oleks iseseisvus ühel või teisel juhul mingil kujul välja kuulutatud. Kas ta oleks saadud, siis ilma vabadussõjata või vabadussõjaga – seda on raske öelda. Kõige olulisem oli Eesti ühiskonna valmisolek kujunenud tingimustes kiiresti ja efektiivselt reageerida.

Loe teisi küsimusi ja vastuseid neile ning vaata videostid ERR Novaatorist.