Öö kaob: üleilmne valgusreostuse maht on satelliidipiltide põhjal tõusuteel
Ehkki kosmosest võivad valged ämblikuvõrku meenutavad joonterägastikud öise Maa piltidel ilusad näida, võib tegelikult valgusreostus inimestele-loomadele tervisele märkimisväärset kahju teha. Selleteemaline uuring avaldati äsja teadusajakirjas Science Advances.
Teadlased analüüsisid NASA satelliidi Suomi NPP tehtud fotosid. Sel satelliidil on muude instrumentide seas ka spetsiaalne sensor, mis tuvastab inimsilmale vahetult nähtamatut infrapunavalgust. Sensor on võimeline tuvastama ka väga madala kiirgusega valgusemissioone.
Sinist valgust sensor ei "näe". Kui paljud lääneriigid hakkasid vanakooli hõõglampide asemel LED-lampe kasutama (nende valgus on sinisem), eeldasid teadlased, et ka valgusreostust jääb sateliidipiltidel vähemaks.
Aga nii see polnud. Näiteks Hispaaniast ja USA-st lähtuv valgusreostuse maht püsis muutumatuna ja arengumaade oma jätkas kasvamist. Et sinist valgust sensor ei registreeri, tähendab see, et tegelik inimsilmale nähtav valgusreostus on uuringus avaldatust veel suurem.
Teadlased järeldavad nüüd, et üleminek hõõglampidelt LED-idele, mille eesmärk oli raha ja energiat kokku hoida, on paljudel puhkudel valgusreostuse tõusule kaasa aidanud. Paljud linnad on otsustanud tänu sellele, et LED-ide pealt säästetud on, varasemast rohkem uusi lampe kasutusele võtta ja seda ka piirkondades, kus varem valgustuse installeerimist liiga kalliks peeti. Ja kui varem lülitatati mõnes vähemkäidavas linnaosas osal ööpäevast raha säästmiseks lambid välja, siis nüüd põleb odavamvalgustus kogu aeg.
Valgusreostuse tõus on omakorda viinud ööpimeduse taandumiseni mitmel pool maailmas (on märkimisväärseid erandeid nagu Süüria ja Jeemen). Paistab, et nõudlus välivalgustuse järele ei ole veel tippu jõudnud.
