TABEL | Kui palju seni avastatud eksoplaneetide seas üldse meie mõistes eluks kõlblikke leidub?

Puerto Rico ülikooli Arecibo kolledži teadlased on seni leitud Päikesüsteemi-välised planeedid tüüpide ja tingimuste kaupa ühtsele ülevaatlikule "perioodilisustabelile" kokku pannud. Nagu näeme, on mõõtmetelt ja tingimustelt Maale sarnaseid avastatud planeete kõigi leitute seas ülivähe.

Fotole klikkides läheb tabel suuremaks, veel suuremana näeb seda selle lingi kaudu.

Eksoplaneetide avastamisest tuleb uudiseid õige tihedalt. Alles sel nädalal teatati 11 valgusaasta kaugusel asuvast planeedist nimega Ross 128 b, mis on meie Maast pisut suurem ja asub oma süsteemi tähest parajal kaugusel, et seal võiks meie mõistes elu olla (tõsi, tingimused seal on Maa omadest mõnevõrra jahedamad).

Arecibo kolledži planeetide elukõlblikkuse labor on nüüd kõigist seni kinnitatud planeetidest hea kokkuvõtliku tabeli teinud. Selles on seniavastatud eksoplaneedid jaotatud massi ja tingimuste järgi - on kuumad (ülemine lahter), soojad (keskmine lahter) ja külmad (alumine lahter) mini-Maad, alam-Maad (ingl Subterrans), meie Maa sarnaste mõõtmedega planeedid, super-Maad ja lisaks veel Neptuuni ja Jupiteri laadsed hiidplaneedid (Neptunians, Jovians).

3700 praeguseks kinnitatud planeedi seast 21 ehk vaid 0,6 protsenti on Maale eeldatavasti nii massilt kui temperatuurilt sarnased. Lisaks on üks Maast pisut väiksem, aga sarnaste temperatuuridega planeet ja 32 mõõduka temperatuuriga nn super-Maad.

Kolledži eksoplaneetide kataloogi leheküljega saab tutvuda siin.