Kolm hämmastavat looma, kes elasid peaaegu igavesti
Rekordiliselt kaua elanud loomad elasid tõesti väga kaua!
Kilpkonn Adwaita (1750–2006)
Ka hiidkilpkonnade seas, kes üldiselt on oma pikaealisuse poolest maailmakuulsad, edestas Adwaita-nimeline hiidkilpkonn liigist Aldabrachelys gigantea kõiki teisi, püsides elus umbkaudu 255 aastat.
Hinnanguliselt oli eaka looma sünniaasta 1750, mis tähendab, et too oli ühe inimpõlve võrra vanem kui Ameerika Ühendriigid.
Looma esimene omanik oli Ida-India Kompanii agent kindralmajor Robert Clive, kes jäi oopiumisõltuvusse ja tappis end 1774. aastal. Kilpkonn saadeti 1875. aastal elama India loomaaeda, kus ta veetis ülejäänud elu süües ja... suuresti söömisega piirdudes.
Pärast Adwaita surma 2006. aastal kinnitas tema kilbi süsinikdateerimine kilpkonna ülikõrget vanust, mis tähendab, et ta võis olla üldse vanim loom ning peaaegu kindlasti vanim selgroogne.
Aara Charlie (sündinud oletatavasti 1899. aastal, tänaseni elus)
Charlie on siniaara, kes võib nüüdseks olla elanud juba kolmes erinevas sajandis. Aaradele tüüpilise keskmise vanusega — 50 eluaastaga — võrreldes on see väga kõrge iga.
Charlie omaniku kinnitusel on ta lemmiklind sündinud 19. sajandi päris viimases lõpus ja kuulunud kunagi Winston Churchillile, kes väidetavalt omandas ta 1937. aastal pärast seda, kui aara oli üle elanud juba kaks eelmist omanikku.
Ehkki kuuluvust Churchillile puudutav väide on tugevalt kahtluse alla seatud, on igatahes täitsa kindel, et keegi, kellele Charlie II maailmasõja ajal kuulus, on talle õpetanud hulgaliselt roppuseid, millest suurem osa käivad Hitleri ja natside pihta.
Aara jutt on nii siivutu, et linnu praegune omanik, kes hankis lemmiku Churchilli pärandi oksjonilt pärast Winston Churchilli surma 1965. aastal, oli sunnitud Charlie endale jätma, ehkki plaanis linnu algselt hoopis oma lemmikloomapoes müüki panna.
Elevant Lin Wang (1917–2003)
Elevandi eluiga jääb reeglina kusagile 50 ja 70 aasta vahele, kuid teadaolevalt kõige vanema elevandi nimi oli Lin Wang ja ta suri Taiwani loomaaias 86 aasta vanuses.
Oma pika elu jooksul suutis too londiline üsna palju seiklusi läbi elada. Nimelt värvati loom II maailmasõja ajal Jaapani sõjaväkke lahingumoona vedama, kuni Hiina väed ta koos kümnekonna muu elevandiga enda valdusse võtsid.
Sõja lõpuks õnnestus Lin Wangil jääda ellu kurnaval rännakul Birmast tagasi Hiinasse, mille käigus kuus tema liigikaaslast elu kaotasid. Järgnevatel aastatel rakendati teda tööelevandina mälestusmärkide ehitamise juures ja sunniti tsirkuseareenil rahvast lõbustama.
Kui Hiinas tuli 1949. aastal võimule kommunistlik valitsus, põgenesid paljud inimesed Taiwanisse. Mõned pagenutest võtsid Lin Wangi endaga kaasa. Kaks aastat hiljem oli ta ainsana elus neist 13 elevandist, kes Jaapani vägedelt maailmasõja hakul rekvireeriti.
Ohutult Taiwanisse jõudnud, sai kireva elukäiguga elevant viimaks vanaduspäevad mugavalt loomaaias õhtusse veeretada.
Mida vanemaks Lin Wang jäi, seda suuremaks kasvas tema kuulsus; Taiwani rahvas suisa jumaldas teda. 1983. aastast alates tähistati ta sünnipäeva igal aastal suurte pidustustega. Isegi eaka paksunahalise ümberkolimine ühest loomaaiast teise meelitas kohale tuhandeid pealtvaatajaid.
Kui elevant 2003. aastal viimaks hinge heitis, tõid kümned tuhanded inimesed, nende hulgas Taiwani president, loomaaia väravate juurde kaarte ja lilli.
