Taimekaitsemürkide kahjulikkusest mesilastele on muidugi varemgi palju räägitud - teemas kui sellises pole iseenesest uut. Stirlingi ülikooli loodusteaduste teaduskond leidis nüüd probleemil uue tahu. Nad avastasid, et põllumajanduses kasutatavatele neonikotinoidide annustele lähedased doosid taimedel muudavad mesilaste käitumist selliselt, et vähenevad vibratsioonid, mida mesilased õietolmu korjates tekitavad.

Dr Penelope Whithorn, kes uuringut juhtis, ütles, et Šoti ülikooli uuring on esimene, mis demonstreerib taimekaitsemürkide põhjustatavaid kvantitatiivseid muudatusi mesilaste suminatüüpides.

Dr Whitehorn uuris koos dotsent Mario Vallejo-Mariniga keerukat tolmlemistüüpi, mille nimi on sumintolmlemine (ingl buzz pollination). Mesilased kasutavad selle puhul vibratsiooni, mida suminana kuuleme, elektrostaatilise laengu tekitamiseks. Laeng vabastab õietolmuosakesed õiest. Teadlased vaatlesid terveid mesilastekolooniaid, kui putukad õielt õiele lendasid, monitoorisid nende käitumist ja salvestasid suminat ka mikrofonidega.

Analüüside tulemusena leiti, et pidev kokkupuude pestitsiidiga (mille tasi oli tegelikel kultuurtaimedel kasutatavaga võrreldav) viis selleni, et nii mesilaste vibratsioon kui ka seeläbi kogutava õietolmu hulk vähenesid.

Teistel kontrollmesilastel, kes ei olnud pestitsiidiga kokku puutunud, arenes õietolmu kogumisvõime ajaga, kuna neil tuli kogemusi juurde. Seda tõlgendasid teadlased kui mesilaste võimet õppida paremini, efektiivsemalt sumintolmlema. Kuid mesilased, kes puutusid pestitsiidiga kokku, ei kogunud rohkem õietolmu ega õppinud ka ajaga seda paremini tegema. Eksperimendi lõpuks olid nad kogunud teistest mesilastest 47%-56% vähem õietolmu.

Teadlased ütlevad, et järgmine samm oleks välja selgitada, missugune on pestitsiidide mõju täpne toimemehhanism. Nad arvavad praegu, et pestitsiidid võivad mõjutada mesilaste mälu ja õppimisvõimet, mis on keerukate ülesannete (nagu seda sumintolmlemine on) sooritamise seisukohalt üliolulised.

The Telegraph kirjutab veel lisaks, et oktoobris ilmus teadustöö, mille raames testiti kõigilt mandritelt pärit meeproove - neid oli kokku 198 - ja leiti, et kolm neljandikku neist sisaldab mingeid neonikotinoidide jälgi.

Šoti teadlaste uuring ilmus ajakirjas Scientific Reports.