Meil on värske põnev naaber: äsja leiti uus Maa-sarnane planeet, millelt tasub elu otsida
Euroopa Lõunaobservatoorium kirjutab oma kodulehel, et planeedi nimi on Ross 128 b ja see asub orbiidil ümber tähe nimega Ross 128, paiknedes sobivalt nn Kuldkihara tsoonis. See tähendab, et planeet on tähest just parajas kauguses, tänu millele võib seal leiduda voolavat vett ja olla eluks sobilik temperatuur.
Tähe jälgimist alustati juba juulis 2005 ja selleks kasutati Euroopa lõunaobservatooriumi ülitäpset instrumenti nimega HARPS. Aastast 2013 uuriti tähte intensiivsemalt ja pärast 157 vaatlust juleti nüüd kinnitada planeedi olemasolu. Ross 128 b mass on 1,35 Maa massi, mis tähendab, et suure tõenäosusega on tegu kivise planeediga; gaasiplaneedid on seniste teadmiste põhjal palju massiivsemad, tõelised hiiglased.
Planeet on tähele 20 korda lähemal kui Maa Päikesele ja selle aasta kestab vaid 9,9 meie päeva. Samas on Ross 128 tuhm, jahe punane kääbus, mis tähendab, et tingimused planeedi pinnal ei ole eluks liiga palavad. Kääbustäht süsteemi keskmes ei paiska välja ka liiga palju radioaktiivset kiirgust, planeet saab seda vaid 1,38 korda rohkem kui Maa Päikeselt. Arvatakse, et temperatuurid planeedil võiksid jääda -60 °C ja +20 °C vahele.
Ross 128 b on nüüd läheduselt teine teadaolev Maa-sarnane planeet. Meile lähim on Proxima Centauri b (selle kaugus meist on 4,2 valgusaastat). Proxima Centauri ise on samuti punane kääbus, kuid see on Ross 128st palju ebastabiilsem ja paiskab välja palju võimsaid täheloiteid, mis võivad võimalikule elule planeedil hukutavalt mõjuda.
Kui tavaliselt tuvastatakse eksoplaneete transiidi jälgimise meetodil ehk vaadeldakse seda, kas mingi konkreetse tähe valgus perioodiliselt tuhmimaks muutub (ja kui see nii on, võib järeldada, et valgust tuhmistab tähe eest möödasõudev planeet), siis Ross 128 b leiti radiaalkiiruse mõõtmise järgi. See tähendab, et kui planeet ümber tähe orbiidil on, mõjutab see oma gravitatsiooniga õige pisut ka tähte ennast, tänu millele see pisut liigub. Seetõttu muutub ka vaadeldava tähe kaugus Maast ja sellega koos muutub ka meile nähtav valgus – kaugemal näib täht punakam, lähemal sinakam. Sellist valguse lainepikkuse muutust nimetatakse Doppleri efektiks ja just seda radiaalkiirusmeetod mõõdabki.
Seda, kas planeedil atmosfäär on, aitab paremini välja selgitada transiidimeetod. Aastal 2024 peaks valmima võimas teleskoop nimega E-ELT (ingl European Extremely Large Telescope), millega saab planeeti otse vaadelda ja sealt biomarkereid otsida – mõistagi selliseid, mis võiksid viidata elule sellisena, nagu meie seda mõistame.
