Abielureeglid 4000 aasta taguses Assüürias: kui naine lapsi ei sünnita, tuleb ori appi kutsuda
Savitahvel leiti UNESCO maailmapärandisse kuuluvast Kültepe-Kaneši arheoloogilisest leiupaigast, mis asub tänapäeva Kesk-Türgis. Sealt on peaaegu 70 aastat kestnud kaevamiste jooksul ilmunud üle 25 000 savitahvli. Sel konkreetsel tahvlil, mis on väljas Istanbuli arheoloogiamuuseumis, on tillukesed illustratsioonid ja hulk teksti, mis on üles tähendatud kiilkirjas.
Teadusajakirjas Gynecological Endocrinology äsja ilmunud uuringu põhjal on tahvlil juttu mehe ja naise abiellumisest. Mehe nimi oli Laqipum ja naise nimi Hatala. Osana abieluleppest märgitakse tahvlil, et kui Hatala ei suuda Laqipumile kahe aasta jooksul last sünnitada, on mehel õigus kasutada surrogaatema abi, kelle peab palkama naine.
Need surrogaatemad olid tegelikult naisorjad või niinimetatud pühad prostituudid. On mõningaid tõendeid sellest, et mitmetele vanadele kultuuridele oli omane, et templite juures tegutses nii nais- kui meesprostituute. Viimaseid küll mõistagi surrogaatemadeks ei palgatud.
Professor Ahmet Berkız Turp Harrani ülikoolist ütles, et kui aga seesugune naisori perekonnale poisslapse tõi, lasti ta selle teene eest vabaks.
Teist või kolmandat naist polnud assüürlastel tavaks võtta, sest nad olid monogaamsed. Arvatakse, et surrogaatemasid kasutati selleks, et abielud igal juhul püsiksid, isegi siis, kui viljatusprobleemid tekkisid. Vähe sellest, viljatus ei olnud tegelikult üldse Assüürias arvestatav põhjus lahutuseks.
Tahvlil on samas ka lahutustingimused kirjas: "Kui Laqipum peaks otsustama naisest lahutada, peab ta (naisele) maksma viis minat (üks mina oli viiskümmend seeklit ja massilt umbes 570 grammi) hõbedat - ja kui Hatala peaks otsustama temast lahutada, peab ta maksma mehele viis minat hõbedat. Tunnistajad: Masa, Ashurishtikal, Talia, Shupianika."
