GRAAFIK | Kuhu võib kukkuda kontrolli alt väljunud Hiina kosmosejaam?
Järgmise aasta alguses peaks oma eluea lõpu tõttu taas Maa atmosfääri sisenema Hiina kosmosejaam Tiangong-1.
Tiangong-1 on 12 meetrit pikk, selle läbimõõt on 3,3 meetrit ja selle stardimass oli 8506 kilogrammi. Hiinlastel endal pole jaamaga kontakti olnud alates 2016. aastast, teatab Euroopa kosmoseagentuur ESA. Jaama üle kaotati kontroll selle aasta sügisel, ütlesid hiinlased.
Jaam asub praegu 300 kilomeetri kõrgusel orbiidil, kuid järgmise aasta jaanuari ja märtsi vahel siseneb see kontrollimatult Maa atmosfääri.
Meie kanti kukkumine on välistatud
„Jaama orbiidi geomeetria tõttu võime me juba välistada võimaluse, et fragmente kukub kuhugi põhja poole kui 43 kraadi põhjalaiust või lõuna poole kui 43 kraadi lõunalaiust,” ütles ESA kosmoseprahi büroo juht Holger Krag. Sellel põhjalaiusel asuvad näiteks Suhhumi ja Korsika saarest. Teisisõnu, Vahemerest põhja poole jaam kukkuda ei saa.
„See tähendab, et taassisenemine võib leida aset mis iganes kohas Maal nende laiuskraadide vahel, mis hõlmab näiteks mitmeid Euroopa maid,” lisas Krag.
„Taassisenemise kuupäeva, aega ja geograafilist jalajälge saab ennustada vaid suure ebamäärasusega. Isegi lühikest aega enne taassisenemist saab anda hinnangu ainult väga suure ajalise ja geograafilise akna kohta,” märkis Krag.
Jaama massi ja materjale arvesse võttes on olemas võimalus, et mõned selle osad ei hävi ja jõuavad maapinnani.
ESA kosmoseprahi büroo, mis asub Euroopa kosmoseoperatsioonide keskuses Saksamaal Darmstadtis, viib alates 28. veebruarist läbi ekspertide töötoa, mis keskendub taassisenemise ennustustele ja atmosfääris purunemise uuringutele.
ESA annab oma liikmesriikide tsiviilvõimudele regulaarselt uut üksikasjalikku informatsiooni taassisenemise kohta.
Jaamatükke on varemgi Maale kukkunud
Hiinlaste esimene kosmosejaam, mille nimi tähendab tõlkes "Taevalikku paleed", saadeti orbiidile aastal 2011 ja seda kirjeldati kui suurriigi jõulist poliitilist žesti, mis näitas nende ambitsioone saada kosmiliseks suurjõuks.
Jaama kasutati nii mehitatud kui mehitamata missioonideks ja seda külastas muuhulgas aastal 2012 ka Hiina esimene naistaikonaut Liu Yang.
Aastal 1991 kukkus Maale NSV Liidu 20-tonnine kosmosejaam Saljut 7, mille külge oli dokitud kosmoselaev Kosmos 1686. Need lagunesid atmosfääris laiali Argentiina kohal ja linn nimega Capitán Bermúdez puistati kosmilise romuprahiga üle.
NASA 77-tonnine kosmosejaam Skylab kukkus Maale aastal 1979, sealjuures oli selle Maale kukkumine peaaegu täielikult kontrollimatu. Mõned suured jaama tükid kukkusid maapinnale Lääne-Austraalias Perthi linna lähistel.
