Maa magnetkilp ähvardab katki minna ja teadlased ei tea, mida teha

Maa magnetväli muutub üha nõrgemaks. Kui see täielikult kaob, siis jääb planeet kosmosest tuleva kiirguse eest kaitseta ja inimesed satuvad ohtu.

Teadlased jooksevad võidu ajaga ning üritavad mõista kaootilisi muutusi meid kaitsvas magnetväljas, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Alaska ja Siberi vahel voolab idast lääne poole maa-alune jõgi. See jõgi ei sarnane siiski ühegagi neist, mida oleme näinud maapinnal. Umbes 3000 kilomeetri sügavusel maapõues looklevas jões ei voola mitte vesi, vaid vedel raud.

Sularaud selles 420 kilomeetri laiuses jões liigub kiirusega kuni viis meetrit tunnis ehk 40 kilomeetrit aastas. Leedsi ülikooli ja Taani tehnikaülikooli teadlaste sõnul voolukiirus üha kasvab. Nende andmed näitavad, et praegu voolab jõgi kolm korda kiiremini kui alles 15 aastat tagasi, liikudes kiiremini kui miski muu Maa sisemuses.

Koos teiste jälgedega kinnitab jõgi teadlaste kahtlusi, et maakera tuum on palju dünaamilisem kui siiani arvatud. See tähendab, et Maa elutähtis magnetväli on kiiresti muutumas ning võib lähitulevikus kaasa tuua katastroofilise magnetpooluste vahetuse.

Maa-aluse rauajõe avastasid Euroopa Kosmoseagentuuri kolm Swarm-satelliiti, mis mõõdavad Maa magnetvälja, ning registreerisid selle varieeruvuse. Pikemas perspektiivis võivad sellised variatsioonid tähendada meie planeedile tõsiseid probleeme.

Teadlased teavad, et magnetiline põhjapoolus on viimase 2000 aasta jooksul tantsinud ümber geograafilise põhjapooluse kiirusega kuni 15 kilomeetrit aastas. Pealegi on alates 1860. aastaist magnetvälja tugevus vähenenud umbes 10 protsendi võrra.

Teadlased püüavad mõista, mis neid muutusi tekitab ning mida võib inimkonnale kaasa tuua magnetvälja edasine nõrgenemine – või lausa ajutine kadumine.

Magnetväli tekib peamiselt hoovuste tõttu Maa vedelas välistuumas. Sularauajõgi, mille teadlased avastasid, on osa nendest hoovustest ja osaleb ennast võimendava dünamoefekti tekitamisel.

Ent see „geo­dünamo“ on ebastabiilne. Geoloogid on tõestanud, et magnetväli võib täiesti välja lülituda ja suunda muuta, nii et kompassi sinine nõelaots hakkab põhja asemel hoopis lõunasse osutama.

Säärane magnetpooluste vahetus on seni toimunud keskmiselt iga 370 000 aasta tagant. Teadlased ei julge pead anda, et see on kohe uuesti juhtumas, kuid viimasest poolusevahetusest on möödunud juba 780 000 aastat.

Tugev ja stabiilne magnetväli on üks meie tsivilisatsiooni eeldusi. Maad pommitavad pidevalt kosmosest pärit energiarikkad osakesed, mille Maa magnetväli planeedist mööda suunab. Ainult pooluste piirkonnas, kus magnetvälja jõujooned on enam-vähem vertikaalsed, pääsevad osakesed atmosfääri ülaossa, kus need tekitavad virmalisi.

Kui poolused vahetuvad, muutub magnetväli nõrgemaks ja kosmilised osakesed hakkavad jõudma Maa pinnani. Selle tagajärjed tekitavad muret: kriitilised vead arvutites ja muus elektroonikas, probleemid elektrivarustusega ning – mis peamine – tõsiste ja surmavate haiguste sagenemine.

Loe novembrikuu Imelisest Teadusest lähemalt, kuidas magnetvälja häired võisid saatuslikuks saada neandertallastele ja kas sama saatus võib ähvardada ka meid.