FORTE MÄNGUARVUSTUS | Horizon Zero Dawn: The Frozen Wilds (PS4) – fantastiline lisa suurejoonelisele märulseiklusele
Ma olen tavaliselt üksikmängude DLC-de osas kriitiline, sest need suudavad pigem harvem mängu loogiliselt edasi viia. Stooritugevale sisule skooriküttimisareenide, kostüümide või esemete juurdevorpimine tundub pühendunud fänni altvedamisena.
Erandeid muidugi on ja mulle tundub, et viimastel aastatel on tootjad hakanud aru saama, mille eest mängur neile tegelikult lisaraha anda soovib.
The Frozen Wildsi laiendus mängule Horizon Zero Dawn kujuneb peaaegu eeskujulikuks näiteks sellest, mil moel DLC mitte ainult naturaalselt mängu sisse sulatada, aga muuta see ka palju sisukamaks kui paar missiooni.
Algupärasele kaardile on siin lisatud läbitallamiseks korralikult jalavaeva nõudev ala, mis laiendab põhimängu lumist piirkonda drastiliselt talvisemaks.
Banuki hõimu elupaik ning jahimaa on erinevalt põhimängust mägine lumepõrgu. Selle veekogusid katavad jää ja jääsulp, paiguti on hanged puusadeni, maapinnal tantsivad tuule poolt tekitatud lumekeerised ning kohati langeb taevast tihedaid suuri räitsakaid, nii et sadu nähtavust varjutama kipub.
Omaette vaatemäng on siin öine tihe lumesadu, mis ümbritseva ääretult süngeks muudab. Mitmekesine erinevate talviste ilmastikuolude kujutamine muudab keskkonna visuaalse pildi põhimängust päris erinevaks ja erinevate pisidetailide kasutamine rõhutab kõledat ning vaenulikku keskkonda veelgi.
Kõlab nii, et ala võiks tunduda väga üheülbaline, aga tegelikult on tegijad suutnud siin taas võrratul moel mitmekesisust luua – pikkides maastiku keskele maailmalõpust jäänud väsinud hooneid, tsiviil- ja teadusehitisi, laagreid, külakesi, veekogusid, laavakivimeid ja varemeid, pisemaid ja suuremaid ökosüsteeme, mille reeglid veidi üldpilti murravad. Olgu need siis porisel pinnal lumevaipa trotsivad geisrid või hangedega võitlev õites taimestik tundrat meenutaval alal.
Ja muidugi patseerivad siingi ringi põhimängust tuttavad, aga ka täiesti uued ohtlikud masinad, kes sekkuvad Aloy tegemistesse nii lihtsalt ringi uitades kui ka mitmete intensiivsete bossilahingute käigus.
Uuendustena toob DLC värskes oskuspuus 8 uut oskust, millest paar tunduvad olulisemad kui mõned teised. Nii kulus mulle pigem ära pidevalt umbes oleva inventari laiendus kui värsked võimed väiksemaid kiuslikke masinaid otse oma ratsu seljast maha karates löögiga maha võtta või katkist ratsut parandada.
Missiooniahel koosneb ühest suuremast erinevateks lisamissioonideks jaotatud lisaloost, mis on huvitav, kuid mitte nii mõjuv kui põhimängu lugu, ühtlasi sulandub see põhimängu loo sisse põhjaliku ja inforohke kuid mõnevõrra antiklimaatilise lõpplahendusega.
Laienduse lisaloole lisavad värve omakorda: põhiloost huvitavamad pikemad lisamissioonid (mille käigus tuleb näiteks aidata noortest küttidest koosnevat salka, lahendada mõrvalugu jne) ja erinevad tegevused nagu uus jahiala, Tallneck (mängusisene hiigelmasinast kaardistamissüsteem, mille lahendamine ei piirdu sel korral vaid eluka pealaele ronimisega), bandiitide laager, häkkimist või hävitamist ootavad masinaid pidevalt parandavad tugitornid, suurel hulgal erinevaid leitavaid esemeid (taas kord huvitavad ning kvaliteetsed audio- ja tekstilogifailid, loomade kujukesed jne).
Mänguri level kerkib DLC toel maksimaalselt numbrini 60, mis nõuab suurema osa sisu läbimist, eeldades, et põhimängustki maksimumilähedane võetud sai.
Ühe kriitikanoodina toon välja paari bossimadina lahingualade piiratuse ja teatud bosside ülima agressiivsuse. Lahingutes, kus sind abistavad kaaslased, sihib peapahalane (või kui iseäranis halvasti läheb, siis mitu korraga) oma rünnakutega peamiselt sind, mis tähendab seda, et mõnel juhul istub ta sul pidevalt kukil, nii et sa ei jõua veel ühest löögist taastuda kui juba järgmine lajatab.
Jah, siin on abiks korralik lahinguks ettevalmistamine ja mängu poolt küsitavast tasemenõudest kinnihoidmine, aga ega see samas palju päästa, kui sind lahinguväljal esimese asjana lihtsalt lukku pannakse.
The Frozen Wilds kestab DLC kohta harjumatult kaua. Mul kulus põhimängule tänaseks kogunenud 50-le mängutunnile lisaks 10 ja olen hetkel lvl 56.
Sealjuures on mul lõpetamata mitmed lisamissioonid, teenimata mitmed trofeed (DLC lisab neid lausa 21), ostmata erinevad relvad ja rüüd, leidmata paljud leitavad esemed ning lõpetamata jahiala väljakutsemissioonid. Võib julgelt öelda, et sisu on siin rohkem kui mõnes täismängus.
Vastates küsimusele, kas The Frozen Wilds on ostu väärt – kui põhimäng sulle meeldis, siis kindlasti.
Julgustavad on siin nii uus lisatud ala kaardil, fantastiline detailne 4K pilt (selle nautimiseks on vajalikud PS4 Pro ja 4K teler), samuti HDR tugi (selle nautimiseks on vajalik PS4 Pro ja 4K HDR teler) ning dialoogi ja häälnäitlemise järkuvalt kõrge kvaliteet, aga ka laienduse mõistlikult madal hind rohke sisu kohta.
See pole lihtsalt miski, mida põhimängu edule tuginedes müüa proovitakse, see on täisvereline väga põhjalik laiendus, mille üle mängur rõõmustab ning tootja uhke võib olla.
Horizon Zero Dawn: The Frozen Wilds DLC
Ilmumisaeg: 7. november 2017
Platvorm: PlayStation 4
Autor: Guerrilla Games, tootja: Sony Interactive Entertainment
