Meie esiisa meenutas hiirt: Inglismaalt leiti inimese vanima teadaoleva imetajast eellase kivistisi

Meie kauge eelkäija näol oli tegu tillukese tänapäevast karihiirt meenutava loomaga, kes siblis ringi tõenäoliselt öösiti. Briti teadlased on kindlad, et loom, kelle kivistisi leiti, on suurema osa tänapäevaste imetajate ja sealhulgas ka inimeste kauge esivanem.

Dorseti rannakaljudest leitud hambakivististe vanus on 145 miljonit aastat.

"Me leidsime juura-ajastu rannikult paar karihiirt meenutavat olendit, kes on praeguse seisuga selgelt meie vanimad teadaolevad esivanemad," ütles dr Steve Sweetman Portsmouhti ülikoolist, kes hambaid uuris.

Pisikesed karvased loomakesed tulid ilmselt välja toituma öö kaitsva varju all. Väiksem neist - võimalik, et urukaevajast loom - sõi putukaid. Suurem loom võis süüa ka taimi.

Mõlema looma hambad olid selle aja kohta väga kõrgelt arenenud, mitmefunktsionaalsed. Need olid võimelised toitu lõikama, purustama ja augustama. Ühtlasi olid hambad väga kulunud, mis tähendab Sweetmani sõnul, et loomad, kelle suus need olid, elasid oma liigi arvestuses pika ja eduka elu. "See pole sugugi väike asi, kui jagad oma elupaika kiskjaist dinosaurustega," märkis teadlane.

Ühe liigi nimeks sai Durlstotherium newmani leiukohal lähedal asuva kõrtsmiku Charlie Newmani järgi, kes on ka ise kivististe koguja. Teise looma nimeks pandi kohaliku paleontoloogi Paul Ensomi järgi Dulstodon ensomi.

Kõige varasemate imetajate teemal käivad kaunis tulised arutelud. Hiljuti Hiinast leitud kivististe põhjal järeldati, et esimesed neist askeldasid Maal umbes 160 miljonit aastat tagasi, ent mõningad molekulaaruuringud räägivad sellele oletusele vastu.

Lisaks ilmus sel nädalal veel üks eraldiseisev uuring, milles öeldi, et esimesed imetajad olid ööloomad, kes hakkasid päeval tegutsema alles siis, kui dinosaurused olid välja surnud.